Sa oled siin

Baltacari projekt tõmbab otsi kokku

Allveelaev Akula Hiiumaa lähedal. Foto Torbjörn Gylleus
Allveelaev Akula Hiiumaa lähedal. Foto Torbjörn Gylleus

Kas sa teadsid, et tänu headele säilimistingimustele (külm pime vähesoolane vesi ja vähene elutegevus) ja pikale meresõiduajaloole on Läänemeri põhi üks kõige tihedamini laevavrakkidega kaetud piirkondi maailmas ja vaatamisväärset on siin sestap küllaga. Kokku on Läänemeres teada umbes 20 000 laevavrakki, kusjuures rohkemgi veel ootab ilmselt alles leidmist.

Selleks, et meie rikkalikku veealust kultuuripärandit sukeldujatele ja muidu huvilistele kättesaadavamaks teha, sest teadupoolest säilib kõige paremini just see osa pärandist, mis on aktiivses kasutuses, on Muinsuskaitseamet alates 2017. aastast koos Soome ja Rootsiga osalenud rahvusvahelises projektis Baltacar. Projekti rahastati Interreg Kesk-Läänemere programmist. Projekti tegevusalaks oli veealune kultuuripärand ja see koondas endas Eesti, Soome ja Rootsi seitsme erineva asutuse jõupingutusi huvitavamate laevavrakkide arendamiseks sukeldumisturismi sihtkohtadena. Projektipartneriteks oli Eesti Muinsuskaitseamet ja Soome Museovirasto, Rootsi Riiklikud Meremuuseumid, Haninge kohalik omavalitsus, MTÜ Lääne-Eesti Turism ja kaks erapartnerit: sukeldumisfirmad Sukelluskoulu Aalto ja OÜ Adrianto.

Projekti Baltacar käigus varustati valitud vrakid Eestis, Soomes ja Rootsis ankrupoidega, mis aitavad vraki merel kergemini üles leida ning lasevad sukeldujatel oma paadi kinnitada ilma, et nad peaks oma ankrut merepõhja viskama ja riskima vraki kahjustamisega. Fotogrammeetriameetodi abil loodi laevavrakkidest 3D mudelid (17. sajandi purjelaev Bodekull Rootsis: http://bit.ly/30yRpIT, Esimese maailmasõja aegne Vene allveelaev Akula Hiiumaa lähedal: http://bit.ly/30yPbcf), mis laaditi internetti üles, et vrakkidega saaks tutvuda ka mittesukeldujad. Uuriti vrakkide ajalugu arhiividokumentidest, avaldati trükiseid ja korraldati avalikke seminare. Kõike selleks, et tõsta teadlikkust Läänemeres paiknevast "veealusest muuseumist".

Projekt hakkab vaikselt lõppema ja 22.-23. augustil Kuressaares toimunud seminaril tõmmati otsi kokku. Räägiti mereajaloost, näiteks taanlaste vallutusretkest Põhja-Eestisse 13. sajandil, rannaäärsete mõisnike seotusest laevahukkudega, Suurbritannia poolt Vabadussõjas Eestit toetama saadetud miinitraalerist HMS Myrtle, mille hukkumisest möödus juulis 100 aastat, ja Juminda tragöödiast 1941. aastal. Kõneldi ka sukeldumisest kui hobist, ning selle korraldamisest Dalarö sukeldumispargis Stockholmi lähedal ja Lõuna-Soomes Hankos. Seminar lõppes ringkäiguga mööda Saaremaa mereajaloo huvitavamaid kohti, nagu Salme laeva leiukoht ning Maasilinna linnus.

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi magasin nr. 13, jaan. 1950. Burdenko 32, ERM Fk 1143:55, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/691732
14.11.2019

Kratt Sälli muudab muuseumiinventuurid kiiremaks ja mugavamaks

Muinsuskaitseamet hakkab koos pilootmuuseumidega katsetama säilitamise ja inventeerimise tehisintellekti Kratt Sällit, mille eesmärk on muuta museumiinventuurid kiiremaks ja mugavamaks. Esmalt luuakse pilootprojekti korras prototüüp, mida arendatakse ja katsetatakse pilootmuuseumide kogude põhjal. Edu korral võimaldaks sellise krati kasutuselevõtt edaspidi loobuda ülimalt ajamahukatest inventuuridest ning asendada need vajaduspõhise kontrolliga.

Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Graafiline osa. Köide IV, leht 9. Leidandmed: ERA.T-76.1.6125
13.11.2019

Konkurss Pärnumaa nõuniku ametikohale

Otsime oma kollektiivi Pärnumaa nõunikku, kelle ülesandeks on korraldada maakonnas muinsuskaitse tegevusi, nõustada, suhelda asutuste ja kodanikega, kooskõlastada projekte ja tagada toimiv muinsuskaitseline järelevalve.

Avaldusi ootame kuni 30. novembrini.