Sa oled siin

Baltacari projekt tõmbab otsi kokku

Allveelaev Akula Hiiumaa lähedal. Foto Torbjörn Gylleus
Allveelaev Akula Hiiumaa lähedal. Foto Torbjörn Gylleus

Kas sa teadsid, et tänu headele säilimistingimustele (külm pime vähesoolane vesi ja vähene elutegevus) ja pikale meresõiduajaloole on Läänemeri põhi üks kõige tihedamini laevavrakkidega kaetud piirkondi maailmas ja vaatamisväärset on siin sestap küllaga. Kokku on Läänemeres teada umbes 20 000 laevavrakki, kusjuures rohkemgi veel ootab ilmselt alles leidmist.

Selleks, et meie rikkalikku veealust kultuuripärandit sukeldujatele ja muidu huvilistele kättesaadavamaks teha, sest teadupoolest säilib kõige paremini just see osa pärandist, mis on aktiivses kasutuses, on Muinsuskaitseamet alates 2017. aastast koos Soome ja Rootsiga osalenud rahvusvahelises projektis Baltacar. Projekti rahastati Interreg Kesk-Läänemere programmist. Projekti tegevusalaks oli veealune kultuuripärand ja see koondas endas Eesti, Soome ja Rootsi seitsme erineva asutuse jõupingutusi huvitavamate laevavrakkide arendamiseks sukeldumisturismi sihtkohtadena. Projektipartneriteks oli Eesti Muinsuskaitseamet ja Soome Museovirasto, Rootsi Riiklikud Meremuuseumid, Haninge kohalik omavalitsus, MTÜ Lääne-Eesti Turism ja kaks erapartnerit: sukeldumisfirmad Sukelluskoulu Aalto ja OÜ Adrianto.

Projekti Baltacar käigus varustati valitud vrakid Eestis, Soomes ja Rootsis ankrupoidega, mis aitavad vraki merel kergemini üles leida ning lasevad sukeldujatel oma paadi kinnitada ilma, et nad peaks oma ankrut merepõhja viskama ja riskima vraki kahjustamisega. Fotogrammeetriameetodi abil loodi laevavrakkidest 3D mudelid (17. sajandi purjelaev Bodekull Rootsis: http://bit.ly/30yRpIT, Esimese maailmasõja aegne Vene allveelaev Akula Hiiumaa lähedal: http://bit.ly/30yPbcf), mis laaditi internetti üles, et vrakkidega saaks tutvuda ka mittesukeldujad. Uuriti vrakkide ajalugu arhiividokumentidest, avaldati trükiseid ja korraldati avalikke seminare. Kõike selleks, et tõsta teadlikkust Läänemeres paiknevast "veealusest muuseumist".

Projekt hakkab vaikselt lõppema ja 22.-23. augustil Kuressaares toimunud seminaril tõmmati otsi kokku. Räägiti mereajaloost, näiteks taanlaste vallutusretkest Põhja-Eestisse 13. sajandil, rannaäärsete mõisnike seotusest laevahukkudega, Suurbritannia poolt Vabadussõjas Eestit toetama saadetud miinitraalerist HMS Myrtle, mille hukkumisest möödus juulis 100 aastat, ja Juminda tragöödiast 1941. aastal. Kõneldi ka sukeldumisest kui hobist, ning selle korraldamisest Dalarö sukeldumispargis Stockholmi lähedal ja Lõuna-Soomes Hankos. Seminar lõppes ringkäiguga mööda Saaremaa mereajaloo huvitavamaid kohti, nagu Salme laeva leiukoht ning Maasilinna linnus.

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.