Sa oled siin

Eesti Arhitektuurimuuseumis näeb ajaloolisi mõõdistusjooniseid

Mõõdistamine 1950ndatel. Foto Muinsuskaitseameti arhiivist.
Mõõdistamine 1950ndatel. Foto Muinsuskaitseameti arhiivist.

Eesti Arhitektuurimuuseumis on avatud Muinsuskaitseameti 25. tegevusaastat tähistav näitus mõõdistusjoonistest. Näitus „MÕÕDULINDI, LOODI JA TUŠIGA. Joonised Muinsuskaitseameti arhiivist“ annab ülevaate 1940-1990. aastatest pärinevatest mõõdistusjoonistest ja loob hea pildi sellest, kuidas toimus ehitiste dokumenteerimine enne digitehnika võidukäiku.

„Ajaloolased, arhitektid ja arheoloogid on läbi aegade ehitisi dokumenteerinud, kuid meetodid on aja jooksul oluliselt muutunud. Kui täna on digitaalsete tehnikate ja vahendite kasutamine saanud valdavaks, siis veel eelmise sajandi lõpus oli käsitsi mõõtmine tavapärane praktika. Eelmise sajandi mõõdistusjoonised on oluliseks info- ja ajalooallikaks tänaselgi päeval. Need võimaldavad aru saada ja uurida konstruktsioone ja detaile ning vajadusel rekonstrueerida ehitisi, mida tänaseks enam ei eksisteeri.  Näitus annab hea pildi, kuidas toimus ehitiste dokumenteerimine enne digitehnika võidukäiku, millist pühendumist ja aega nõudis jooniste tegemine, millised olid omal ajal kasutatud vahendid, materjalid ja tehnikad,“ ütles näituse kuraator Riina Hiob.

„Möödunud sajandi mõõtmisjoonised on vaadeldavad kui kunstiteosed, mille tegemisse on nõudnud palju aega, energiat ja visadust. Neis joonistes on kõrvuti nii matemaatiline täpsus kui ka suurepärane käsitöö- ja kunstioskus, mis on tänaseks sellisel kujul kadumas. Näitusel olevad joonised ja fotod pakuvad mitte üksnes teadmisi ja arusaamist ajaloolisest hoonete dokumenteerimisest, vaid ka visuaalset ja emotsionaalset elamust,“ lisas Hiob. 

Näitus on koostatud Muinsuskaitseameti arhiivi mõõdistamisjooniste algiste kogu põhjal. Joonised pärinevad aastatest 1940-1990 ja need ei ole seni olnud avalikkusele kättesaadavad.

Ajaloolistele joonistele pakub võrdlusmomenti Andres Uueni video kaasaegsetest digilahendustest, mille loomisel on samuti osaliselt toetutud Muinsuskaitseameti arhiivis leiduvale mõõdistusjooniste kogule.

Näituse kuraatorid on Riina Hiob, Laura Ingerpuu, Marju Tann ning Karin Merilo Muinsuskaitseametist. Näituse ettevalmistusel ja kujundamisel aitasid Sandra Mälk ja Koit Randmäe Eesti Arhitektuurimuuseumist.

Näitus „MÕÕDULINDI, LOODI JA TUŠIGA. Joonised Muinsuskaitseameti arhiivist“ on külastajatele avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel 12.10.2018 – 16.12.2018.

Lisainfo

Riina Hiob
Muinsuskaitseameti arhiivi juhataja
6403024
Riina.Hiob@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

11.12.2018

Ajaloo kaitsmine on meie kõigi ühine huvi

Arheoloog Marika Mägi toob oma artiklis "Kuidas kaitsta ajalugu?" väga hästi välja peamised murekohad Eesti arheoloogiapärandi osas: üldsuse vähene teadlikkus meie vanimast pärandist, röövkaevamised ning riigi vähene suutlikkus pärandi kaitse ja tutvustamise korraldamisel. Olen oma töös korduvalt kuulnud, et maaomanikud olla ütelnud detektoristidele, et võite minu maal otsida, kuid ärge leidudest Muinsuskaitseametile rääkige, sest „siis võetakse kõik kaitse alla ja enam ei saa porganditki maha panna“. Tegelikult ei ole arheoloogiapärand üldse nii nõudlik kaasteeline, vastupidi – väärtused maapõues seni välja kujunenud igapäevaelu ei sega. 

03.12.2018

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme,  4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse.