Language switcher

Sa oled siin

Eesti Arhitektuurimuuseumis näeb ajaloolisi mõõdistusjooniseid

Mõõdistamine 1950ndatel. Foto Muinsuskaitseameti arhiivist.
Mõõdistamine 1950ndatel. Foto Muinsuskaitseameti arhiivist.

Eesti Arhitektuurimuuseumis on avatud Muinsuskaitseameti 25. tegevusaastat tähistav näitus mõõdistusjoonistest. Näitus „MÕÕDULINDI, LOODI JA TUŠIGA. Joonised Muinsuskaitseameti arhiivist“ annab ülevaate 1940-1990. aastatest pärinevatest mõõdistusjoonistest ja loob hea pildi sellest, kuidas toimus ehitiste dokumenteerimine enne digitehnika võidukäiku.

„Ajaloolased, arhitektid ja arheoloogid on läbi aegade ehitisi dokumenteerinud, kuid meetodid on aja jooksul oluliselt muutunud. Kui täna on digitaalsete tehnikate ja vahendite kasutamine saanud valdavaks, siis veel eelmise sajandi lõpus oli käsitsi mõõtmine tavapärane praktika. Eelmise sajandi mõõdistusjoonised on oluliseks info- ja ajalooallikaks tänaselgi päeval. Need võimaldavad aru saada ja uurida konstruktsioone ja detaile ning vajadusel rekonstrueerida ehitisi, mida tänaseks enam ei eksisteeri.  Näitus annab hea pildi, kuidas toimus ehitiste dokumenteerimine enne digitehnika võidukäiku, millist pühendumist ja aega nõudis jooniste tegemine, millised olid omal ajal kasutatud vahendid, materjalid ja tehnikad,“ ütles näituse kuraator Riina Hiob.

„Möödunud sajandi mõõtmisjoonised on vaadeldavad kui kunstiteosed, mille tegemisse on nõudnud palju aega, energiat ja visadust. Neis joonistes on kõrvuti nii matemaatiline täpsus kui ka suurepärane käsitöö- ja kunstioskus, mis on tänaseks sellisel kujul kadumas. Näitusel olevad joonised ja fotod pakuvad mitte üksnes teadmisi ja arusaamist ajaloolisest hoonete dokumenteerimisest, vaid ka visuaalset ja emotsionaalset elamust,“ lisas Hiob. 

Näitus on koostatud Muinsuskaitseameti arhiivi mõõdistamisjooniste algiste kogu põhjal. Joonised pärinevad aastatest 1940-1990 ja need ei ole seni olnud avalikkusele kättesaadavad.

Ajaloolistele joonistele pakub võrdlusmomenti Andres Uueni video kaasaegsetest digilahendustest, mille loomisel on samuti osaliselt toetutud Muinsuskaitseameti arhiivis leiduvale mõõdistusjooniste kogule.

Näituse kuraatorid on Riina Hiob, Laura Ingerpuu, Marju Tann ning Karin Merilo Muinsuskaitseametist. Näituse ettevalmistusel ja kujundamisel aitasid Sandra Mälk ja Koit Randmäe Eesti Arhitektuurimuuseumist.

Näitus „MÕÕDULINDI, LOODI JA TUŠIGA. Joonised Muinsuskaitseameti arhiivist“ on külastajatele avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel 12.10.2018 – 16.12.2018.

Lisainfo

Riina Hiob
Muinsuskaitseameti arhiivi juhataja
6403024
Riina.Hiob@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

 Puitkatuste levik hoogustus uuesti 19. sajandi teisest poolest, kui hakati rohkem kasutama rehepeksumasinaid, sest selles pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks.  FOTO: Kersti Siim
14.02.2019

Talude katusetoetus tekitas suurt huvi

Muinsuskaitseamet jagab tänavu esmakordselt taluhoonete katuste taastamiseks toetusraha ja see on majaomanikes tekitanud väga elavat huvi. Kui seni on riik toetanud muinsuskaitse aluste talude korda tegemist, siis seekord võivad toetust küsida teisedki enne 1940. aastat ehitatud hoonete omanikud. Muinsuskaitseameti nõunik Kersti Siim tõdeb, et inimeste huvi on olnud üllatavalt suur. „Selline toetus on esmakordne ja tundub, et vajadus on põhjatu,” sõnab ta.

08.02.2019

Kultuurimälestiste omanikud saavad 1,4 miljonit eurot toetust

Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuurimälestiste korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. Toetust saavad nii pühakojad, kunsti- ja ehitismälestised kui ka muinsuskaitsealadel asuvad hooned. Vajadus toetustele on muinsuskaitsevaldkonnas jätkuvalt suur.