Sa oled siin

Eesti Päranditegijate tööd on Euroopa kümne parima hulgas

Kuvatõmmis Kose Gümnaasiumi viikingiaaretest rääkivast videost
Kuvatõmmis Kose Gümnaasiumi viikingiaaretest rääkivast videost

Kevadel Euroopa Kultuuripärandiaasta raames läbi viidud Päranditegijate konkursi töödest valiti kaks Euroopa Päranditegijate konkursi kümne parima töö hulka. Võidutöödeks on Kose Gümnaasiumi õpilaste lugu viikingiaegsetest aaretest Kosel ning Narva Kesklinna Gümnaasiumi lugu Narva Kreenholmi Manufaktuurist.

Eestis kevadel läbi viidud Päranditegijate konkursile esitati kolmes vanusekategoorias kokku 43 tööd. Neist viis saadeti edasi üleeuroopalisele konkursile, kuhu kaheksast Euroopa riigist esitati kokku 26 tööd. Žürii valis nende hulgast välja 10 parimat, mille autoreid tunnustatakse auhinnareisiga Strasbourgi.

Päranditegijad on Euroopa Nõukogu poolt Euroopa Kultuuripärandiaasta 2018 raames ellu kutsutud konkurss, mida Eestis viis läbi Muinsuskaitseamet.

Konkursiga innustatati noori märkama ja tegelema meid igapäevaselt ümbritseva, aga sageli unustatud või vähe teadvustatud pärandiga. Algatus on suunatud noortele eesmärgiga pärandit avastada ja seda lugude kaudu teistele tutvustada. Loe konkursi kohta ja tuvu kõigi esitatud lugudega www.parandiaasta.ee/paranditegijad

Kose Gümnaasiumi lugu Viikingiaegsetest aaretest.

Narva Kesklinna Gümnaasiumi lugu Kreenholmi Manufaktuurist 

Euroopa muinsuskaitsepäevade ametlik pressiteade.

Veel uudiseid samal teemal

Joonisel fragment Haapsalu vanalinna detailplaneerimisprojekti korrektuurist. Graafiline osa 1980 (ERA.T-76.1.5084)
08.04.2020

Kas sa teadsid, et ameti arhiivi materjale leiab ka registrist?

Kas teadsid, et Muinsuskaitseameti projektdokumentide arhiivis on mahukas jooniste, fotode ja negatiivide kogu – kokku ligi 38 000 arhivaali. Eriolukorra tõttu on arhiivi uurimissaal praegu külastajatele suletud, kuid päris palju huvipakkuvat materjali on digikoopiatena leitav Kultuurimälestiste registrist, digiteeritud arhivaalide menüüpunkti alt.

Valjala kirik 1970ndatel. Foto Boris Mäemets
07.04.2020

2020. aasta sügisel on vaja pikendada pädevustunnistusi

Uue muinsuskaitseseaduse jõustumisega uuenes ka vastutava spetsialisti tegevusluba. Lisaks uuele nimele - pädevustunnistus - on peamise muudatusena sellel nüüd ka viieaastane kehtivusaeg. 2020. aasta lõpus kaotab pädevustunnistus kehtivuse neil, kelle tegevusluba on väljastatud enne 1. jaanuari 2014. Pädevustunnistuse pikendamise hõlbustamiseks oleme Muinsuskaitseameti kodulehele kokku pannud ülevaate vajalikest sammudest ja olulistest tähtaegadest. Tehnilised võimalused pädevustunnistuse pikendamiseks avanevad 2020. aasta sügisel ja teavitame tegevusloa omanikke sellest täiendavalt.