Eesti Päranditegijate tööd on Euroopa kümne parima hulgas
Kevadel Euroopa Kultuuripärandiaasta raames läbi viidud Päranditegijate konkursi töödest valiti kaks Euroopa Päranditegijate konkursi kümne parima töö hulka. Võidutöödeks on Kose Gümnaasiumi õpilaste lugu viikingiaegsetest aaretest Kosel ning Narva Kesklinna Gümnaasiumi lugu Narva Kreenholmi Manufaktuurist.
Eestis kevadel läbi viidud Päranditegijate konkursile esitati kolmes vanusekategoorias kokku 43 tööd. Neist viis saadeti edasi üleeuroopalisele konkursile, kuhu kaheksast Euroopa riigist esitati kokku 26 tööd. Žürii valis nende hulgast välja 10 parimat, mille autoreid tunnustatakse auhinnareisiga Strasbourgi.
Päranditegijad on Euroopa Nõukogu poolt Euroopa Kultuuripärandiaasta 2018 raames ellu kutsutud konkurss, mida Eestis viis läbi Muinsuskaitseamet.
Konkursiga innustatati noori märkama ja tegelema meid igapäevaselt ümbritseva, aga sageli unustatud või vähe teadvustatud pärandiga. Algatus on suunatud noortele eesmärgiga pärandit avastada ja seda lugude kaudu teistele tutvustada. Loe konkursi kohta ja tuvu kõigi esitatud lugudega www.parandiaasta.ee/paranditegijad
Kose Gümnaasiumi lugu Viikingiaegsetest aaretest.
Narva Kesklinna Gümnaasiumi lugu Kreenholmi Manufaktuurist
Euroopa muinsuskaitsepäevade ametlik pressiteade.
Veel uudiseid samal teemal
Otsime oma meeskonda pärandihalduse osakonna juhatajat
Muinsuskaitseameti pärandihalduse osakond tegeleb nelja valdkonnaga – kaitsekorraldus, ruumiandmed, infosüsteemid, arhiiv. Nende valdkondade ja meeskonna juhtimise kõrval on osakonnajuhtajal oluline roll asutuse infoturbe, IKT ja arenduste koordineerimisel ning vedamisel.
Osakonnas töötab 13 inimest, kellele alates jaanuarist uut juhti otsime.
Osale veebiseminaril Alutaguse kandi murretest ja õigeusust
Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet kutsuvad neljapäeval, 17. detsembril 2020 kell 13–16 veebiseminarile tutvuma Alutaguse rahvuspargi vaimse pärandiga.
Alutaguse rahvuspark on eri keelte ja kultuuride kohtumispaik. Eesti noorimas rahvuspargis kaitstakse nii vaimset kui ka materiaalset pärandit kolmandat aastat. Muinsuskaitsealuseid mälestisi on siin hoitud juba 20. sajandi esimesest poolest. Vaimne kultuuripärand väljendub nii Alutaguse ajaloolistes maastikes kui ka kohalike keskkonnatunnetuses, keeles ja kultuuris.