Eesti Päranditegijate tööd on Euroopa kümne parima hulgas
Kevadel Euroopa Kultuuripärandiaasta raames läbi viidud Päranditegijate konkursi töödest valiti kaks Euroopa Päranditegijate konkursi kümne parima töö hulka. Võidutöödeks on Kose Gümnaasiumi õpilaste lugu viikingiaegsetest aaretest Kosel ning Narva Kesklinna Gümnaasiumi lugu Narva Kreenholmi Manufaktuurist.
Eestis kevadel läbi viidud Päranditegijate konkursile esitati kolmes vanusekategoorias kokku 43 tööd. Neist viis saadeti edasi üleeuroopalisele konkursile, kuhu kaheksast Euroopa riigist esitati kokku 26 tööd. Žürii valis nende hulgast välja 10 parimat, mille autoreid tunnustatakse auhinnareisiga Strasbourgi.
Päranditegijad on Euroopa Nõukogu poolt Euroopa Kultuuripärandiaasta 2018 raames ellu kutsutud konkurss, mida Eestis viis läbi Muinsuskaitseamet.
Konkursiga innustatati noori märkama ja tegelema meid igapäevaselt ümbritseva, aga sageli unustatud või vähe teadvustatud pärandiga. Algatus on suunatud noortele eesmärgiga pärandit avastada ja seda lugude kaudu teistele tutvustada. Loe konkursi kohta ja tuvu kõigi esitatud lugudega www.parandiaasta.ee/paranditegijad
Kose Gümnaasiumi lugu Viikingiaegsetest aaretest.
Narva Kesklinna Gümnaasiumi lugu Kreenholmi Manufaktuurist
Euroopa muinsuskaitsepäevade ametlik pressiteade.
Veel uudiseid samal teemal
Muuseum põleb! – õnneks vaid paberil. Ehk toimus esimene kultuuriväärtuste päästmise kontrollõppus
Esimest korda Eestis toimus möödunud nädalal lauaõppus muuseumides asuvate kultuuriväärtuste päästmiseks ohuolukorras. Õppust korraldasid ühiselt Muinsuskaitseamet, SA Läänemaa Muuseumid, Politsei ja Piirivalve amet ja Päästeamet. Ja mitte ainult ei toimunud taoline õppus esimest korda valdkonna jaoks, vaid esimest korda viidi lauaõppus läbi virtuaalselt, mis lisas kogu ettevõtmisele keerukust aga samas ka põnevust.
Kas teadsid, et vrakiregistris paljastub veealune maailm?
Kas teadsid, et Kultuurimälestiste registrist leiab põnevat infot meie vetes asuva rikkaliku veealuse pärandi kohta. Registris asuvas vrakiregistris leidub rahvusvahelise projekti raames digitaliseeritud materjale meie vetes toimunud laevahukkude kohta, kokku on uurimiseks üle 1400 vrakikirje.