Sa oled siin

Eesti Päranditegijate tööd on Euroopa kümne parima hulgas

Kuvatõmmis Kose Gümnaasiumi viikingiaaretest rääkivast videost
Kuvatõmmis Kose Gümnaasiumi viikingiaaretest rääkivast videost

Kevadel Euroopa Kultuuripärandiaasta raames läbi viidud Päranditegijate konkursi töödest valiti kaks Euroopa Päranditegijate konkursi kümne parima töö hulka. Võidutöödeks on Kose Gümnaasiumi õpilaste lugu viikingiaegsetest aaretest Kosel ning Narva Kesklinna Gümnaasiumi lugu Narva Kreenholmi Manufaktuurist.

Eestis kevadel läbi viidud Päranditegijate konkursile esitati kolmes vanusekategoorias kokku 43 tööd. Neist viis saadeti edasi üleeuroopalisele konkursile, kuhu kaheksast Euroopa riigist esitati kokku 26 tööd. Žürii valis nende hulgast välja 10 parimat, mille autoreid tunnustatakse auhinnareisiga Strasbourgi.

Päranditegijad on Euroopa Nõukogu poolt Euroopa Kultuuripärandiaasta 2018 raames ellu kutsutud konkurss, mida Eestis viis läbi Muinsuskaitseamet.

Konkursiga innustatati noori märkama ja tegelema meid igapäevaselt ümbritseva, aga sageli unustatud või vähe teadvustatud pärandiga. Algatus on suunatud noortele eesmärgiga pärandit avastada ja seda lugude kaudu teistele tutvustada. Loe konkursi kohta ja tuvu kõigi esitatud lugudega www.parandiaasta.ee/paranditegijad

Kose Gümnaasiumi lugu Viikingiaegsetest aaretest.

Narva Kesklinna Gümnaasiumi lugu Kreenholmi Manufaktuurist 

Euroopa muinsuskaitsepäevade ametlik pressiteade.

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.