Sa oled siin

Ehitamine ja restaureerimine muinsuskaitsealal

Vaade Haapsalule. Foto: Reio Avaste
Vaade Haapsalule. Foto: Reio Avaste

Erinevalt tavapärasest ehituspraktikast võib muinsuskaitsealal ehitamine ja restaureerimine tähendada spetsiifiliste nõuete täitmist, samas võib lihtsamad hooldus- ja remonttööd teha ilma Muinsuskaitseameti kooskõlastuseta. Esimese sammuna tasuks nõu küsida Muinsuskaitseameti maakonnanõunike käest, kes oskavad täpselt ütelda, millega on vaja arvestada ja oskavad anda vajalikke näpunäiteid väärtuslike hoonete hoidmiseks.

Millist piirkonda nimetatakse muinsuskaitsealaks?  

Eestis on 12 muinsuskaitseala. Enamik neist on ajaloolised linnakeskused, mis on ühtlasi vanima linnalise asustusega alad. Lisaks neile on Harjumaal Rebala muinsuskaitseala, mille põhiline väärtus on ajalooline kultuurmaastik – vanad teed, põllud ja talukompleksid.

Mis muudab need alad väärtuslikuks?

Muinsuskaitsealadel on säilinud terviklik ajalooline keskkond, kus on ka tänapäeval näha jäljed varasematest aegadest ja linnaehituse moodidest. Vanimad ehk enamasti keskaegsed elemendid on säilinud maa all arheoloogiliste jäänustena. Maapealne vanim element on enamasti tänavavõrk. Vanimad säilinud hooned on enamasti Põhjasõja järgsest ajast ehk 18. ja 19. sajandist, erandiks on Tallinna keskaegne vanalinn ning üksikud varasemad hooned teistes linnades.

Mis vahe on muinsuskaitsealal ja miljööväärtuslikul alal?

Muinsuskaitseala on riigi kaitse all ja seal kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud. Miljööväärtuslikud hoonestusalad on kohalike omavalitsuste kehtestatud alad. Piirangud puudutavad miljööaladel ja muinsuskaitsealadel sarnaseid küsimusi ning nende eesmärk on kultuuriväärtuslike keskkondade, hoonete ja nende osade säilimine. Üldjuhul on miljööaladel nõuded pisut leebemad, muinsuskaitsealadel tuleb projektid kooskõlastada ning töödega alustamiseks taotleda luba (lisaks kohalikule omavalitsusele) Muinsuskaitseametilt. Samuti võib eeldada, et muinsuskaitsealadel on vajadus töödele eelnevate uuringute järele ning võib olla vajalik muinsuskaitseline järelevalve. Alates 1. maist 2019 on võimalik taotleda Muinsuskaitseameti poolt määratud uuringute ja järelevalvega seotud kulude osalist hüvitamist.

Milliseid seadusi tuleb restaureerimisel järgida?

Igasugust ehitustegevust reguleerib ehitusseadustik ning täpselt samamoodi on see ka muinsuskaitsealadel. Lisaks sellele kehtib muinsuskaitseseadus ning muinsuskaitsealade põhimäärused, mis puudutavad konkreetseid alasid ja nende eripärasid.

Vanade hoonete puhul on oluline säilitada konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjale ning detaile ning ümber- ja juurdeehitusel tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et uus lahendus sobiks naaberhoonetega. Uushoonestuse puhul vaadatakse eelkõige mahte, hoone paigutamisel kvartalis välja kujunenud tava, samuti seda, et viimistlusmaterjalid oleksid ajaloolisse keskkonda sobivad. Muinsuskaitsealadel pööratakse tähelepanu ka väärtuslikele interjööridele, miljööaladel interjööridesse üldjuhul ei sekkuta.

Kes annab vajalikud kooskõlastused, kas Muinsuskaitseamet või kohalik omavalitsus?

Mõlemad institutsioonid tegutsevad oma pädevuse ulatuses. Omavalitsus väljastab ehituslubasid. Muinsuskaitseamet tegeleb ka detailsemate küsimustega, mis ehitusseadustiku mõistes ehitamiseks ei kvalifitseeru, kuid mille tagajärjed võivad olla märkimisväärsed. Näiteks laudvoodri vahetamisel uue vastu seina konstruktsioon küll ei muutu, ent erinevus on välisilmes ja detailides. Sel juhul on sageli ka vanus omaette väärtus. 19. sajandi alguses valminud detailist on võimalik teha koopiaid, ent selle vanust ja sidet kahesaja aasta taguse aja ja meistritega ei ole võimalik taastoota.

Tallinnas, Tartus, Narvas ja Viljandis on Muinsuskaitseamet muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmiseks sõlminud lepingud sealsete omavalitsustega ehk nendes linnades tegelevad  ka muinsuskaitse küsimustega kohalikud omavalitsused.

Millised load tuleb enne ehitustegevusega alustamist taotleda?

Kui tegu on ehitustöödega, siis tuleb omavalitsusest taotleda ehitusluba või -teatis. Mälestisel või muinsuskaitsealal tööde teostamise luba. Suuremahuliste tööde puhul on vajalik ka muinsuskaitseline järelevalve ehk tööde juurde peab olema kaasatud pärandispetsialist, kes oskab lahendada vanade majade korrastamisel ette tulevad ootamatused.

Mida tuleb ehitamisel silmas pidada?

Iga töö ja konkreetse objekti jaoks tuleb valida sobivad materjalid. Kaasaegsed materjalid ei ole keelatud, ent neid peab kasutama õiges kohas ja õigel viisil. Valesti valitud materjalid ja võtted kahjustavad konstruktsiooni ja tihti võib plaanitud kasu asemel tekkida hoopis kahju, mille tõttu hoone eluiga hoopis lüheneb.

Ajalooliste hoonete detailid ja fassaadikäsitlus on tundlikumad kui kaasaegsetel analoogidel. Akende prosspulgad on vabrikuakendel sageli jämedad või peale kleebitud. Selline butafooria ei rõõmusta kedagi ning liimi vanudes kukuvad need lihtsalt eest ära.

Kindlasti tasub restaureerimistöödeks palgata sel alal varasemat kogemust omavad ja Muinsuskaitseameti tegevusloaga spetsialistid, et garanteerida võimalikult hea restaureerimise tase.

Millised on ehituslikud kitsendused?

Muinsuskaitsealadel on ehituslike piirangute eesmärgiks leida tasakaal vana ja uue vahel. Vanas hoones töid kavandades tuleb silmas pidada selle väärtusi. Millised on väärtuslikud detailid ja milline on hoone olulisus piirkonna ehk keskkonna jaoks – tänavalõigu või linna kontekstis. Muinsuskaitsealad sisaldavad palju hooneid, mis võib-olla üksikuna vaadelduna ei ole midagi erilist, aga koos naaberhoonetega loovad miljöö või tähistavad olulisi protsesse meie maa ja rahva kujunemisloos. Linnamajad on sageli olnud viimistluse poolest võrreldavad ka mõisahoonete ajalooliste interjööridega.

Millega tuleb arvestada, kui kinnistul asub mälestis?

See sõltub konkreetsest mälestisest ning täpse info saab Muinsuskaitseameti maakonnanõuniku käest.

Millised on sanktsioonid ehk kui omanik ei järgi ettekirjutusi?

Sanktsioonid tulevad seadustest ja kindlasti ei korva need tekitatud kahju. Kui kultuuriväärtusega vana maja laguneb või lammutatakse, siis tuleb mõista, et kaotajad kõik, kes enda identiteeti selle vana linna või piirkonnaga seostavad. Muinsuskaitseameti üks olulisemaid ülesandeid on ka vastava selgitustöö tegemine.

Artikkel ilmus Kredexi infolehes (PDF)mais 2019.

Autor:

Kaarel Truu
Muinsuskaitseameti vanalinnade nõunik
kaarel.truu@muinsuskaitseamet.ee
 

Veel uudiseid samal teemal

muuseumide infosüsteem
07.08.2019

Avalikustati hange uue muuseumide infosüsteemi arenduspartneri leidmiseks

Registrite ja infosüsteemide keskus kuulutas välja hanke uue muuseumide infosüsteemi arenduspartneri leidmiseks, hanget tutvustatakse 12. ja 22. augustil kell 15.00-17.00 RIK Tallinna kontoris aadressil Lubja 4. Infopäeval osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil elis.riispapp@rik.ee.

Muuseumide infosüsteem (MuIS) on mõeldud Eesti muuseumikogude haldamiseks, kirjeldamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks. Tegemist on veebipõhise töökeskkonnaga, mis on oma olemuselt maailmas ainulaadne, kuna see on mõeldud kõikidele Eesti muuseumidele, sõltumata nende ainevaldkonnast, suurusest või omandivormist. 

Hiiesaar Pärnu jões, 1976. Foto: A. Sillasoo, kultuurimälestiste register
25.07.2019

Muinsuskaitseamet kuulutas välja hanke looduslike pühapaikade inventeerimiseks Pärnumaal

Muinsuskaitseamet kuulutas välja hanke, et inventeerida looduslikud pühapaigad ajaloolise Pärnumaa Häädemeeste, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori ja Vändra kihelkondades, mis jäävad Rail Balticu trassikoridori. Inventeerimine toimub Kultuuriministeeriumi arengukava "Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine" raames, projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.