Sa oled siin

Euroopa Muinsuskaitsepäevad toimuvad sel aastal 7.-10. septembril

7.-10. septembril toimuvate Euroopa Muinsuskaitsepäevade teema on pärand ja maastik. Muinsuskaitseamet kutsub kõiki huvilisi tutvuma Eesti maastikke kujundanud mõisaparkide, militaar- ja arheoloogiapärandiga: nelja päeva jooksul on külastajatele tasuta avatud kümned paigad ja viiakse läbi pärandit tutvustavaid ekskursioone. 

Muinsuskaitsepäevade avasündmuseks on 7. septembril toimuv seminar "Quo vadis, maastikupärand?". Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse ning Eesti Vabaõhumuuseumiga korraldatud seminari ettekannetes ja aruteludes küsitakse, mil moel tasakaalukalt läheneda maastikule kui looduse ja inimese koostöös tekkinud tervikule? Kuidas maastikku planeerida valdkondade üleselt nii, et looduspärand ning inimtekkeline pärand on ühiselt arvesse võetud? Millised on need mõisted ja tööriistad, mis ühtset arusaama võimaldavad? Seminar on eelregistreerimisega. 

Sel aastal külastuskohtadena välja valitud mõisapargid, militaar- ja arheoloogiapärand toovad hästi esile inimese ja looduse koosmõju maastiku kujunemisel. Esialgu ei pruugi seda koosmõju hästi tajuda, kuid kogenud silmale on maastik nagu lugemiseks avatud raamat.  Svatud objektide ja ringkäikudega tahame maastiku just sellest vaatepunktist laiemalt tuvustada. Vaata lisainfot tänavuste muinsuskaitsepäevade kohta ning tutvu üle Eesti toimuvate sündmuste kalendriga. 

Euroopa Muinsuskaitsepäevade eesmärk on hoida igal aastal septembrikuus kultuuripärand kõigile huvilistele avatuna ja tutvustada kultuuripärandit selle mitmekesisuses. Euroopa muinsuskaitsepäevad toimuvad sügiseti Euroopa Nõukogu eestvedamisel ning igal aastal loetakse selleks puhuks avatud mälestiste külastajate arvu kümnetes miljonites inimestes.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kaitsekleebiste eemaldamine maalingult pärast selle kinnitamist uude asukohta. Foto Taavi Tiidor
16.02.2018

Esimene näide seinamaali päästmise aktsiooni edukast lõpust

2013. a tekkis ajakirjanduses elav arutelu Tartu vana kaubamaja lammutamise teemal. Avaliku huvi keskmes oli hoones paiknenud restorani Tarvas seinale maalitud Elmar Kitse pannoo, mille saatus sattus lammutamisele määratud hoones ootamatult ohtu. Insenerid ja konservaatorid olid seepärast töötanud kunstiteose päästmiseks välja plaani, mis nägi ette teose seinast lahti lõikamise ja eemaldamise koos krohviga.

Juhan Kilumets, Siim Raie ja Hilkka Hiiop Pöide kiriku maalinguid avamas. Foto Mart Viljus
05.02.2018

Keskaegsete seinamaalingute uued leiud Pöide ja Keila kirikus

Pöide kirik on avaldanud oma saladusi pikaldaselt, aga seda põnevam on see protsess olnud. Viimastel aastatel on järgemööda leitud kooriruumi maalitud roosaken (vt muinsuskaitse aastaraamat 2012), pikihoone maalitud roosaken ja tornialuse võlviku maalitud lopsakas (leht?)dekoor. Aga see ei olnud veel kõik: 4. juulil 2016 tuli Hilkka Hiiopi skalpelli alt välja selle aasta sensatsioonilisim maalinguleid, mis või isegi kes sai hüüdnimeks Pöide Juku.