Sa oled siin

Euroopa Muinsuskaitsepäevad toimuvad sel aastal 7.-10. septembril

7.-10. septembril toimuvate Euroopa Muinsuskaitsepäevade teema on pärand ja maastik. Muinsuskaitseamet kutsub kõiki huvilisi tutvuma Eesti maastikke kujundanud mõisaparkide, militaar- ja arheoloogiapärandiga: nelja päeva jooksul on külastajatele tasuta avatud kümned paigad ja viiakse läbi pärandit tutvustavaid ekskursioone. 

Muinsuskaitsepäevade avasündmuseks on 7. septembril toimuv seminar "Quo vadis, maastikupärand?". Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse ning Eesti Vabaõhumuuseumiga korraldatud seminari ettekannetes ja aruteludes küsitakse, mil moel tasakaalukalt läheneda maastikule kui looduse ja inimese koostöös tekkinud tervikule? Kuidas maastikku planeerida valdkondade üleselt nii, et looduspärand ning inimtekkeline pärand on ühiselt arvesse võetud? Millised on need mõisted ja tööriistad, mis ühtset arusaama võimaldavad? Seminar on eelregistreerimisega. 

Sel aastal külastuskohtadena välja valitud mõisapargid, militaar- ja arheoloogiapärand toovad hästi esile inimese ja looduse koosmõju maastiku kujunemisel. Esialgu ei pruugi seda koosmõju hästi tajuda, kuid kogenud silmale on maastik nagu lugemiseks avatud raamat.  Svatud objektide ja ringkäikudega tahame maastiku just sellest vaatepunktist laiemalt tuvustada. Vaata lisainfot tänavuste muinsuskaitsepäevade kohta ning tutvu üle Eesti toimuvate sündmuste kalendriga. 

Euroopa Muinsuskaitsepäevade eesmärk on hoida igal aastal septembrikuus kultuuripärand kõigile huvilistele avatuna ja tutvustada kultuuripärandit selle mitmekesisuses. Euroopa muinsuskaitsepäevad toimuvad sügiseti Euroopa Nõukogu eestvedamisel ning igal aastal loetakse selleks puhuks avatud mälestiste külastajate arvu kümnetes miljonites inimestes.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Rõuge muinastalu 2017. aasta suvel, kui püstkoda alles ootas kokku panemist. Foto: Jaana Ratas
18.06.2018

Ajarännak Rõuge muinastalus

Juba seitsmel suvel on Rõuge muistse linnuse jalamil, muinsuskaitsealuse asulakoha serval olnud võimalik jälgida ainulaadse talukompleksi kerkmist. Eksperimentaalarheoloogia põhimõtteil rajatud Rõuge muinastalu pärineks justkui 1000 aasta tagusest ajast, mil Läänemerel seilasid veel viikingid, sepad sulatasid rauda ning linnuse vallid hädalisele varju pakkusid. Muinastalu ehitamist eest vedava Tiit Kobrusepa ja projektiga seotud arheoloogide eesmärgiks ongi omal nahal järele proovida ning huvilistele tutvustada rauaaegset eluolu ning erinevaid muinastehnoloogiaid.

Foto: Merily Remma
15.06.2018

Millele mõelda enne, kui ukse roosaks värvid?

Viimasel kuul on palju poleemikat tekitanud Tallinna vanalinnas asuva Hanna-Liina Võsa laulustuudio uks, millle stuudioomanikud hoonet korrastades üleni roosaks värvisid. Uks on tekitanud palju positiivset elevust ning leidnud kümnetes tuhandetes kordades jagamist sotsiaalmeedias. Muinsuskaitsjates on tegu aga põhjustanud nördimust – kuidas võib tulla mõttele UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna 19. sajandist pärineva uhke nikerdustega uks ühevärviliseks võõbata? Küsimus pole selles, kas roosa värv meeldib või mitte, vaid selles, kas lahendus on hoonele sobilik ning ajaloolist ust säilitav.