Hiiumaa militaarpärandist
Muinsuskaitseametil on hea meel, et Hiiumaa militaarajaloo huviline Jüri Pärn on 20. novembri Hiiu Lehes militaarpärandi kaardistamise teema üles võtnud. Eesti sõjaajalooline pärand on rikkalik, militaarehitisi on rajatud kõigil ajastutel ja need moodustavad olulise osa Eesti ehituspärandist. Kultuuriministeeriumi tellimusel viis Eesti Muinsuskaitse Selts läbi Eesti 19. ja 20. sajandi sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamise ja kasutusvõimaluste analüüsi. Uuring valmis 2018. aastaga kevadel. Kokku kaardistati uuringuga 3386 objekti, neist 15 puhul alustab Muinsuskaitseamet ehitismälestiste eksperdinõukogu ettepanekul kaitse alla võtmise menetlust. Militaarhuvilisele võib see number tunduda väike, kuid selge on see, et päris kõike ei saa, ega peagi, riiklikul tasemel kaitsma ja mälestiseks tunnistama. Küll aga on uuringu tulemused suureks abiks kohalikule omavalitsusele, turismikorraldajatele ja kõigile, kes tunnevad huvi eri ajaperioodide militaarse jalajälje vastu.
Hiiumaal alustatakse kaitse alla võtmist Säärenina tehnilise vaatluse posti vaatlustorni osas. Hiiumaal on militaarpärandit juba praegu kaitse all päris palju, Hiiumaa 318 ehitismälestisest on militaarpärandi objekte 96. Suurepärased militaarajaloo näited on Teise Maailmasõja ja Esimese Maailmasõja patareid Tahkunas, komandokeskused Lõimastus ja Nõukogude armee rajatised, kus on näha nii hästi säilinud mälestisi kui terviklike militaarkomplekse.
Samuti on head näite Teise Maailmasõja patareid Palli külas, kus elamu ja mälestised on omavahel kena koosluse leidnud. Väga olulised ja huvitavad militaarobjektid on ka nii Kalanas ja Ristnas.
Eelmisel aastal vaadati Muinsuskaitseameti eestvõttel Hiiumaal üle kõik Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvad mälestised, valmis ka vajalike hooldustööde kava.
Käesoleva aasta oktoobris sai Muinsuskaitseameti tellimusel valmis põhjalik Lehtma-Tahkuna raudteetammi eksperdihinnang, millega on selgeks tehtud selle ulatus. Jooksvalt tegeletakse ja jälgitakse kõiki Hiiumaa militaarmälestisi. Tähelepanuta ja vastuseta ei ole jäänud ka üksi kaitse all oleva militaarmälestise olukorra parandamise ettepanek. Omalt poolt saame kinnitada väga head koostööd Hiiumaa militaarajaloo asjatundjatega, seega huvi ja kompetents Hiiumaa militaarobjektide vastu on kindlasti olemas.
Karin Kirtsi, Muinsuskaitseameti Hiiumaa vaneminspektor Anni Martin, Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektorArikkel ilmus Hiiu Lehes 22.11.2018
Veel uudiseid samal teemal
Tulekul on Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu
8. juunil toimub Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu. Arutelu toimub Kostivere mõisas ja algab kell 17.00.
Teeme arutelust ka oma Facebooki lehel ülekande.
Huvilistel palume arutelule registreeruda.
Muinsuskaitseameti arhiivi fondidest on nüüd kättesaadavad 18 891 kaadrit Eesti fotopärandit
Koostöös Rahvusarhiiviga digiteeriti Muinsuskaitseameti arhiivi fondidest projekti „Eesti fotopärandi digimine (klaas-ja filminegatiivid)“ raames ca 18 891 kaadrit nii klaas- kui ka filminegatiive. Kõik projektis digiteeritud negatiivid on kirjeldatud ning veebikoopiatena leitavad Rahvusarhiivi fotoinfosüsteemis FOTIS.