Sa oled siin

Hiiumaa militaarpärandist

Säärenina tehnilise vaatluse post. Foto Jüri Pärn

Muinsuskaitseametil on hea meel, et Hiiumaa militaarajaloo huviline Jüri Pärn on 20. novembri Hiiu Lehes militaarpärandi kaardistamise teema üles võtnud. Eesti sõjaajalooline pärand on rikkalik, militaarehitisi on rajatud kõigil ajastutel ja need moodustavad olulise osa Eesti ehituspärandist. Kultuuriministeeriumi tellimusel viis Eesti Muinsuskaitse Selts läbi Eesti 19. ja 20. sajandi sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamise ja kasutusvõimaluste analüüsi. Uuring valmis 2018. aastaga kevadel. Kokku kaardistati uuringuga 3386 objekti, neist 15 puhul alustab Muinsuskaitseamet ehitismälestiste eksperdinõukogu ettepanekul kaitse alla võtmise menetlust. Militaarhuvilisele võib see number tunduda väike, kuid selge on see, et päris kõike ei saa, ega peagi, riiklikul tasemel kaitsma ja mälestiseks tunnistama. Küll aga on uuringu tulemused suureks abiks kohalikule omavalitsusele, turismikorraldajatele ja kõigile, kes tunnevad huvi eri ajaperioodide militaarse jalajälje vastu.

Hiiumaal alustatakse kaitse alla võtmist Säärenina tehnilise vaatluse posti vaatlustorni osas. Hiiumaal on militaarpärandit juba praegu kaitse all päris palju, Hiiumaa 318 ehitismälestisest on militaarpärandi objekte 96. Suurepärased militaarajaloo näited on Teise Maailmasõja ja Esimese Maailmasõja patareid Tahkunas, komandokeskused Lõimastus ja Nõukogude armee rajatised, kus on näha nii hästi säilinud mälestisi kui terviklike militaarkomplekse.

Samuti on head näite Teise Maailmasõja patareid Palli külas, kus elamu ja mälestised on omavahel kena koosluse leidnud. Väga olulised ja huvitavad militaarobjektid on ka nii Kalanas ja Ristnas.

Eelmisel aastal vaadati Muinsuskaitseameti eestvõttel Hiiumaal üle kõik Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvad mälestised, valmis ka vajalike hooldustööde kava.

Käesoleva aasta oktoobris sai Muinsuskaitseameti tellimusel valmis põhjalik Lehtma-Tahkuna raudteetammi eksperdihinnang, millega on selgeks tehtud selle ulatus. Jooksvalt tegeletakse ja jälgitakse kõiki Hiiumaa militaarmälestisi. Tähelepanuta ja vastuseta ei ole jäänud ka üksi kaitse all oleva militaarmälestise olukorra parandamise ettepanek. Omalt poolt saame kinnitada väga head koostööd Hiiumaa militaarajaloo asjatundjatega, seega huvi ja kompetents Hiiumaa militaarobjektide vastu on kindlasti olemas.

Karin Kirtsi, Muinsuskaitseameti Hiiumaa vaneminspektor
Anni Martin, Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor
 

Arikkel ilmus Hiiu Lehes 22.11.2018

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.