Sa oled siin

Hiiumaa militaarpärandist

Säärenina tehnilise vaatluse post. Foto Jüri Pärn

Muinsuskaitseametil on hea meel, et Hiiumaa militaarajaloo huviline Jüri Pärn on 20. novembri Hiiu Lehes militaarpärandi kaardistamise teema üles võtnud. Eesti sõjaajalooline pärand on rikkalik, militaarehitisi on rajatud kõigil ajastutel ja need moodustavad olulise osa Eesti ehituspärandist. Kultuuriministeeriumi tellimusel viis Eesti Muinsuskaitse Selts läbi Eesti 19. ja 20. sajandi sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamise ja kasutusvõimaluste analüüsi. Uuring valmis 2018. aastaga kevadel. Kokku kaardistati uuringuga 3386 objekti, neist 15 puhul alustab Muinsuskaitseamet ehitismälestiste eksperdinõukogu ettepanekul kaitse alla võtmise menetlust. Militaarhuvilisele võib see number tunduda väike, kuid selge on see, et päris kõike ei saa, ega peagi, riiklikul tasemel kaitsma ja mälestiseks tunnistama. Küll aga on uuringu tulemused suureks abiks kohalikule omavalitsusele, turismikorraldajatele ja kõigile, kes tunnevad huvi eri ajaperioodide militaarse jalajälje vastu.

Hiiumaal alustatakse kaitse alla võtmist Säärenina tehnilise vaatluse posti vaatlustorni osas. Hiiumaal on militaarpärandit juba praegu kaitse all päris palju, Hiiumaa 318 ehitismälestisest on militaarpärandi objekte 96. Suurepärased militaarajaloo näited on Teise Maailmasõja ja Esimese Maailmasõja patareid Tahkunas, komandokeskused Lõimastus ja Nõukogude armee rajatised, kus on näha nii hästi säilinud mälestisi kui terviklike militaarkomplekse.

Samuti on head näite Teise Maailmasõja patareid Palli külas, kus elamu ja mälestised on omavahel kena koosluse leidnud. Väga olulised ja huvitavad militaarobjektid on ka nii Kalanas ja Ristnas.

Eelmisel aastal vaadati Muinsuskaitseameti eestvõttel Hiiumaal üle kõik Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvad mälestised, valmis ka vajalike hooldustööde kava.

Käesoleva aasta oktoobris sai Muinsuskaitseameti tellimusel valmis põhjalik Lehtma-Tahkuna raudteetammi eksperdihinnang, millega on selgeks tehtud selle ulatus. Jooksvalt tegeletakse ja jälgitakse kõiki Hiiumaa militaarmälestisi. Tähelepanuta ja vastuseta ei ole jäänud ka üksi kaitse all oleva militaarmälestise olukorra parandamise ettepanek. Omalt poolt saame kinnitada väga head koostööd Hiiumaa militaarajaloo asjatundjatega, seega huvi ja kompetents Hiiumaa militaarobjektide vastu on kindlasti olemas.

Karin Kirtsi, Muinsuskaitseameti Hiiumaa vaneminspektor
Anni Martin, Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor
 

Arikkel ilmus Hiiu Lehes 22.11.2018

Veel uudiseid samal teemal

11.12.2018

Ajaloo kaitsmine on meie kõigi ühine huvi

Arheoloog Marika Mägi toob oma artiklis "Kuidas kaitsta ajalugu?" väga hästi välja peamised murekohad Eesti arheoloogiapärandi osas: üldsuse vähene teadlikkus meie vanimast pärandist, röövkaevamised ning riigi vähene suutlikkus pärandi kaitse ja tutvustamise korraldamisel. Olen oma töös korduvalt kuulnud, et maaomanikud olla ütelnud detektoristidele, et võite minu maal otsida, kuid ärge leidudest Muinsuskaitseametile rääkige, sest „siis võetakse kõik kaitse alla ja enam ei saa porganditki maha panna“. Tegelikult ei ole arheoloogiapärand üldse nii nõudlik kaasteeline, vastupidi – väärtused maapõues seni välja kujunenud igapäevaelu ei sega. 

03.12.2018

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme,  4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse.