Sa oled siin

Kogemus Lalsi kiriku restaureerimisest kogukonnaprojektina

Lalsi kirik. Foto: Triin Reidla
Lalsi kirik. Foto: Triin Reidla

Muinsuskaitseameti nõunik Triin Reidla jagab muljeid Viljandimaal Lalsi külas juuni algul toimunud katusekonstruktsiooni restaureerimisetöötoast, kus viie päevaga sai tänu ligi kolmekümne vabatahtliku pingutustele korda Lalsi õigeusu kiriku peakuppel. See MTÜ Vanaajamaja ning kohalike eestvedamisel juba mitmendat suve korraldatud restaureerimislaager-talgud on omataoliste hulgas üks väheseid jätkusuutlikke, millega on õnnestunud ära teha erakordselt palju hädavajalikku tööd.


Lalsi töötoa argipäev


Kolmas päev Lalsil. Äratus kell 6.30. Kiiresti sööma, et kell 8 objektil olla. Viimased unimütsid ärkavad poolt tundi enne töö algust, ent siiski on kõik õigel ajal kohal. Pärast koosolekut, kus räägitakse läbi päeva ülesanded ja probleemid, minnakse kirikusse tööriistade järele. Eesmärk on maapinnal valmis saada viimased katusekonstruktsiooni palkide koopiad ja need üles katuse tellingutele vinnata. Akende grupp kitib ja värvib akna(lenge). Õhus on pinget ja põnevust, vaikuses lülitatakse end töölainele.

Tööd tehes lendab aeg kiiresti. Tellingute alumisel korrusel tegutsejad kõõluvad aknaavade ümber, käed kitised, ülemisel korrusel on aga jõutud olulise hetkeni – ees ootab katusekonstruktsiooni palkide ülesvinnamine ja paika panemine. Kostuvad inglis- ja eestikeelsed hõiked, tehakse nalja ja raske jalaga astutakse tellingutele.

Mõne aja pärast tekib soov pilk peale visata, mis seal tehakse. Keegi kogukonnaliikmetest on toonud kohvinurka kooki, see näpus, turnin ülemisele korrusele. Kook söödud, aitan kuplipealset rukkikõrtest soojustust prügikonteinerisse tassida, et saaks uue konstruktsiooni paika panna.

Pärastlõunal värvin kirikuruumidesse tekkinud töökoja nurgas aknaid. Aknagrupi kaaslane ütleb, et enne ta ei lõpeta, kui kirik on valmis. Kõik naeratavad ja noogutavad entusiastlikult. Vabast tahtest midagi sedavõrd suurt uuele elule äratada on ikka võimas tegu.

Kell lööb kuuendat õhtutundi, aga keegi pole seda nägu, nagu tahaks lõpetada. Võtab aega, enne kui tööriistad käest pannakse.

Päeva lõpu sisustavad hea seltskond, saun ja agressiivsete sääseparvede peletamine. Uni on hea, sest ühte päeva on mahtunud kümme korda rohkem kui tavaliselt.

Lalsi kiriku akende restaureerimise töögrupist on pildile jäännud Piret Uus ja Tuuli Trikkant. Foto: Triin Reidla

Lagunev kirik 


Kolga-Jaani ehk Lalsi õigeusu kirik asub Viljandimaal Võrtsjärve ülemise otsa soiste alade piirimail kunagise kuulsa Meleski klaasi- ja peeglivabriku külje all. Nii Lalsi kirik kui ka sealne terviklikult säilinud ikonostaas on riikliku kaitse all. Mõni aasta tagasi oli kiriku seisukord trööstitu: katuse läbijooksude tõttu olid võlvid varisemisohtlikud, ruume kroonis veekahjustustega ja pudenev ikonostaas.

Enam-vähem samal ajal otsustasid kohaliku kogukonna liikmed selle korda teha. Nii sai alguse üks erakordne restaureerimisprojekt – võiks öelda, et restaureerimisime.

Heade ideede elluviimiseks jääb pelgalt entusiasmist väheseks, kogukonna seest ja väljastpoolt tuleb leida aktiivseid inimesi, kes ettevõtmisele õla alla paneksid. Seetõttu on viimasel kahel aastal – 2017 restaureeriti kellatorn ja 2018 nelitis – projekti toetanud eri institutsioonid ja ettevõtted, peamise eestvedajana MTÜ Vanaajamaja ning kohalikud.



Restaureerimisprojekt kogukonnaalgatusena

Kogukonnaalgatusena restaureerimise praktika on Eestis juba tuttav, erinevused seisnevad tööde mahus. Projekti ulatuse ja pidevuse järgi võib niisugused restaureerimised jagada kahte rühma, kusjuures mõlemal on pärandi säilimise seisukohast tänuväärne roll. Suuremahuliste projektide näiteks võib tuua Tallinnas Kalamajas asuva Säästva Renoveerimise Infokeskuse maja restaureerimise (samasuguse ettevõtmisega alustati eelmisel aastal Tartus). Kogukonna ettevõtmisena on korda saanud aga Salla seltsimaja Lääne-Virumaal, kuigi hoone ei ole mälestis. Lalsi õigeusu kiriku restaureerimistalgud kuuluvad pigem esimesse rühma, sest on silma paistnud suure töömahu ja järjepidevuse poolest. Loodetavasti jätkub projekt järgmistel aastatel.
 

Koolitusi ja töötube korraldavad (kutse)koolid, ülikoolid ja teised asutused, mille puhul paistab silma tendents, et eelkõige valitakse tööde tegemiseks mõni hävimisohus pärandobjekt või muu kogukonnale oluline hoone. Üldjuhul keskendutakse neis ühele probleemile või töövõttele, mis tehakse päeva-paari või nädala jooksul põhjalikult selgeks.

Kirikute restaureerimine ja korrastamine on tänu muinsuskaitseameti pühakodade restaureerimise programmile ning teistele toetustele pidevalt aktuaalne teema. Eelkõige hoolitsevad sakraalse funktsiooniga hoonete eest nende omanikud või kogudus. Seda enam on ebatavaline Lalsi talgute objekti valik olukorras, kus suur hulk osalejaid ei ole seotud koha, sealse koguduse ega konfessiooniga. Pigem kannustas osalejaid soov saada huvitavat praktilist kogemust. Pealegi pakub vabatahtlik töö suurt rahuldust ja loob ühtekuuluvustunnet.

Kuidas Lalsi õigeusu kiriku talgute praktikat edaspidigi rakendada? Eelkõige peab motivatsioon tulema kogukonnalt, et leida osav projektikirjutaja ja -juht. Sama kehtib hoone valikul. Loodetavasti inspireerib Lalsi õigeusu kiriku restaureerimise viis kogukondi üle Eesti panustama oma kodukandi või maakoha pärandi säilimisse.

Artikkel ilmus algselt Postimehe rubriigis Maa Elu 5. juulil 2018.

NB! Muinsuskaitseamet on programmi "Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018" kaudu toetanud kahel aastal Lalsi õigeusu kiriku restaureerimistöid kokku 15 900 euro ulatuses.

Veel uudiseid samal teemal

Tilsi mõisa peahoone. Foto: Viktor Lõhmus
30.01.2018

Muinsuskaitseameti 2018. aasta restaureerimistoetustega korrastatakse linnuseid ja katuseid

Muinsuskaitseameti restaureerimistoetuste kogumaht 2018. aastal on  775 000 eurot.  675 000 eurot sellest läheb toetustena ehitismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate hoonete säilimiseks. Eraldi toetatakse  100 000 euroga väärtuslike detailide säilimist ja uuringute läbiviimist. Toetuse saajate hulgas tõusevad tänavu esile linnused - konserveerimistööd jätkuvad Viljandi, Tarvastu ja Helme ordulinnuste varemetel. Mahukaim osa toetustest läheb sel aastal avariiliste katuste remondiks.

29.08.2017

Blogi: Väike vana linn - kas kõdu- või kodurajoon?

Muinsuskaitseameti teisel Paide Arvamusfestivalil korraldatud arutelul otsiti vastust küsimusele, kuidas saavutada ajalooliste puitlinnade areng, väärtustades samal ajal kohalikku ehituspärandit ja ajalugu.