Kommentaarid Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorrale

23.07.2023 lõppes Tallinna muinsuskaitseala kaitsekorra avalik väljapanek, mis on saanud meedias viimastel päevadel rohkelt kõlapinda. Kerkinud on mitmeid küsimusi ja seisukohti, mida soovime kommenteerida.

Kaasamisest

Muinsuskaitseamet on võtnud 2019. aasta 1. maist kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel ette uute kaitsekordade koostamise kõikidele muinsuskaitsealadele, sh Tallinna muinsuskaitsealale, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Protsess on kujundatud kaasaegseid kultuuripärandi hoidmise põhimõtteid ja head haldustava arvestades võimalikult kaasavalt, et kõik asjaosalised (kohalik omavalitsus, omanikud, elanikud, valdkonna eksperdid, huvilised) saaksid anda oma panuse kaitsekorra koostamisse. Tallinna kaitsekord oli avalikul väljapanekul 9. juunist 23. juulini 2023, mille jooksul oli kõigil võimalik sõna sekka öelda. Et info jõuaks võimalikult suure hulga kodanikeni, on lisaks avatud menetluse raames nõutud tegevustele korraldatud mitmeid koosolekuid ja arutelusid ning tehtud teavitustööd meedias. Muuhulgas oli Vabaduse väljaku tunnelis üleval ja kaitsekorda tutvustav näitus. Kaitsekorra koostamise protsessiga saab täpsemalt tutvuda siin: muinsuskaitseamet.ee/tallinnnakaitsekord.

 

Alusuuringutest

On oluline rõhutada, et Tallinna kaitsekorra raames on koostatud mitmeid uuringuid, et selgitada välja ning täpsustada muinsuskaitsealaga seotud väärtuseid. Väärtusi kaardistati ka 14. veebruaril toimunud eelkõige vanalinnas elavatele ja tegutsevatele inimestele suunatud kaasamisüritusel. See materjal on olnud aluseks senise kaitsekorralduse hindamisel ning piirangute ja leevenduste määramisel.

Näiteks saab ülevaate kõikide hoonete kaitsekategooriatest vastavas aruandes Muinsuskaitseameti koduleheküljel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/tln_kaitsekat_15.05.23.pdf (PDF)). Kõik A- ja B-kaitsekategooriasse määramised on seal koos põhjendusega. Lisaks tasub pilk heita ka veebikaardile, kust leiab samuti kaitsekorda toetava visuaalmaterjali (https://gis.muinas.ee/arcgis/apps/webappviewer/index.html?id=8d43b285394c455fa87077a87db4e173).

Tallinna kaitsekorra veebilehe alusuuringute osas on veel haljastust, arheoloogiat ja kaugvaateid ja muid teemasid puudutavate uuringute kokkuvõtted, mis on väärtuslikud ja huvitavad ka iseseisvalt.

 

Kaitsekategooriatest

Võrreldes teiste muinsuskaitsealadega, on Tallinnas A-kategooria hooneid oluliselt arvukamalt. Tegemist on nende hoonetega, mille puhul tuleb lisaks välisilmele säilitada ka väärtuslikud interjöörid ja/või selle osad.  Põhjus, miks leiab Tallinnast nii palju A-kategooria hooneid, on lihtne- Tallinna vanalinna on lihtsalt nii unikaalne. Siin on palju säilinud kõrge kultuuriväärtusega hoonetust (nt millel on suures osas nt keskaega ulatuv ehituslugu, hindamatu väärtusega detailid nagu raidkivid, uksed, aknad, metallmanused jms), mis annavad Tallinnale äratuntava ilme ning omapära ja millel on seetõttu ülemaailmne väärtus peegeldades Euroopa asustus- ja arhitektuuriajalugu. Olgu öeldud, et väärtusliku hoonestuse hulka kuuluvad alati ka hilisemad kihistused, sh 20. sajandist pärit hooned ja rajatised. Need iseloomustavad 1966. aastal muinsuskaitsealaks kuulutatud linnaehitusliku koosluse kujunemist ja restaureerimispraktikaid ning on Tallinna vanalinna lahutamatuks osaks. Siia alla kuulub ka stalinistlik pärand. Eesmärgiks on näidata ausat läbilõiget meie keerulisest ajaloost, millel on olnud oluline mõju Tallinna vanalinna kujunemisele ja meid ümbritsevale linnaruumile.

 

Kaugvaadetest

Selleks, et Tallinna vanalinn ja selle siluett oleks vaadeldavad olulistest vaatepunktidest on kaitsevööndi osaks nn vaatesektorid ja -koridorid. Uue kaitsekorraga on esmakordselt pööratud tähelepanud ka nn tagaplaanidele, ehk aladele, mis jäävad vaatesihis vaadeldava objekti taha. Kuulus kilukarbisiluett ei pääseks enam mõjule kui selle taga kõrguksid ehitised. Seeläbi muutuksid mõttetuks ka piirangud ja pingutused vaatesektoris objekti ees. Ehkki pindalaliselt on tegu ulatuslike aladega on kaasneb kooskõlastuskohustus alates kõrgusest, kus ehitamine võib hakata vanalinna siluetile mõju avaldama.

 

Bürokraatiast

Soovime täpsustada, et kaitsekord toob loakohustuses hoopis leevendusi. On tõsi, et muinsuskaitsealadele ja mälestistele kehtib täiendav loakohustus, kuid see kord tuleneb muinsuskaitseseadusest ning eesmärgiks on tagada riiklikult olulise kultuuripärandi säilimine. Nt toovad kaitsekorrad KOV-i ja ameti menetluste ühildamise raielubade jm küsimustes. Lisaks – sõltumata kaitsekordadest – on kohalikel omavalitsustel võimalik ameti kohustused halduslepinguga üle võtta, et omanikud saaksid vajalikud load taotleda ainult KOVilt. Seda on Tallinnas ka tehtud.

 

Euroopa riikides puudub ühtne muinsuskaitse süsteem. Soomes ja Norras on võrreldes Eestiga tõesti oluliselt vähem riiklikke kultuurimälestisi aga seda seetõttu, et suur roll muinsuskaitseliselt väärtuslike objektide hoidmisel lasub kohalikel omavalitsustel. Selline korraldus ei ole tingimata parem ega halvem vaid on teistsugune. Kaitsekordade koostamine puudutab konkreetseid muinsuskaitsealasid ning selle protsessiga ei ole võimalik muinsuskaitsesüsteemi radikaalselt ümber kujundada.

Eestis kaitse alla olevate kultuurimälestiste hulka hakkab tõenäoliselt mõjutama mälestiste inventuur. Muinsuskaitseamet on selle tööga alustamas, et hinnata kaitsealuste objektide kultuuriväärtust, et selgitada välja, millised objektid väärivad uuenenud muinsuskaitseseaduse ja kaasaegse muinsuskaitse põhimõtete taustal endiselt riiklikku kaitset (teemaga saab tutvuda siin: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/ameti-tegevus/kultuurimalestiste-nimekirjade-korrastamine).

Kuidas edasi? Muinsuskaitseametile laekus kaitsekorra eelnõu avaliku väljapanekul sadu ettepanekuid 24 esitajalt. Amet töötab laekunud tagasiside läbi ning võimalusel täiendab ja täpsustab kaitsekorra dokumenti. 

Fotol kuvatõmmis kaitsekorra kaardist. Kaardikihtidega saab täpsemalt tutvuda siin.