Sa oled siin

Konkurss kartograafianõuniku ametikohale

Mälestised Eestis. Kaart Muinsuskaitseameti arhiivist
Mälestised Eestis. Kaart Muinsuskaitseameti arhiivist

Muinsuskaitseameti ülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riiklik järelevalve mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, muuseumipoliitika rakendamine ja valdkonna arendamine, kultuurimälestiste registri  ja muuseumide infosüsteemi pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja pädevustunnistuste väljastamine. 

Tööülesanded

  • Kartograafianõunik nõustab ja korraldab ameti kartograafia alast tööd, sh:
    • Esitab arvele võetud objektid Maa-ametile kitsenduste kaardile kandmiseks.
    • Korraldab kinnismälestiste kaitsevööndite ja mälestiste piiride tehnilist teostamist ning kaitsevööndite ja mälestiste piiride mõõdistamist maastikul.
    • Teostab koostöös teiste teenistujatega kultuurimälestiste registrisse kantud mälestiste asukohtade pidevat kontrolli elektroonilisel kaardil.
    • Korraldab ametisisest infovahetust ja teavitamist kartograafia ja ruumiandmete alastes küsimustes.
    •  Koordineerib kartograafiaalaseid andmevahetustoiminguid asutuse siseselt ja teiste organisatsioonidega.
  • Nõustab ja korraldab tööd mälestistega Maa-ameti veebikeskkonnas asuvas kaardisüsteemis, sh:
    • Tagab Maa-ameti poolt hallatava veebikeskkonnas asuva kaardisüsteemi toimimise ja arendamise koostöös Maa-ametiga.
  • Juhendab maakonnanõunike ja järelevalveosakonna töötajaid Maa-ameti veebikeskkonnas asuva kaardisüsteemi ja vastava mõõtetehnika kasutamisvõtete ja -võimaluste osas.
  • Korraldab vajadusel kartograafia alaseid koolitusi ameti täiendikoolituse programmi osana ning teeb osakonna juhatajale ettepanekuid vastavate koolituste ja seminaride korraldamiseks.
  • Teeb osakonna juhatajale ettepanekuid valdkonna tööks vajamineva kaasaegse mõõtetehnika, riist- ning tarkvara jms soetamiseks, korraldab hinnapakkumuste küsimisi ning valmistab vajadusel ette vastavaid lepinguid.
  • Korraldab koostööd Maa-ameti ning teiste riigi- ja omavalitsusasutustega oma valdkonna ülesannete täitmiseks.

Nõudmised kandidaadile

  • Laialdased geoinformaatika alased teamised.
  • Väga hea arvutisoskus, s.h GIS tarkvara kasutamise oskus.
  • Hea inglise keele oskus.
  • Koostöövalmidus, hea suhtlemisoskus.
  • B-kategooria juhiload.

Kasuks tuleb

  • Maa-ameti virtuaalse kontori kasutamise kogemus.
  • Maamõõdutehniku kutsetunnistus (tase 4 ja - Maamõõdutehnik, tase 4 ja spetsialiseerumine katastrimõõdistamisele B.2.5.).

Omalt poolt pakume

  • Võimalust olla ametis selle valdkonna eestvedaja.
  • 35 päeva põhipuhkust, 3 tasustatud tervisepäeva.
  • Paindlikke töötingimusi.

Lisainformatsioon

  • Kandideerimiseks palume saata CV ja motiveeritud avaldus koos palgasooviga aadressile info@muinsuskaitseamet.ee. Vaata ka Muinsuskaitseametit kui tööandjat tutvustavat videot.

Kandideerimistähtaeg on 16. veebruar ja tööle asumise aeg märtsis 2020.

Lisainfo

Riina Beljajev
Personali- ja koolitusjuht
Riina.Beljajev@muinsuskaitseamet.ee
58867513

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.