Sa oled siin

Konverentsi "Quo vadis, pärand?" ettekanded on järelevaadatavad

Fotol tänavu kategoorias Hästi restaureeritud mälestis Muinsuskaitseameti aastapreemia võitnud Padise klooster. Foto Elvo Jakobson
Fotol tänavu kategoorias Hästi restaureeritud mälestis Muinsuskaitseameti aastapreemia võitnud Padise klooster. Foto Elvo Jakobson

5. novembril 2020 Tallinnas toimunud konverentsi "Quo vadis, pärand? Füüsiline mälu ja narratiivsus" ettekanded on nüüd EVM maaarhitektuuri keskuse Youtube lehel järelevaadatavad.

Paljud mälu-uurijad on kirjandusloolased, nii ka iiri päritolu Utrechti ülikooli võrdleva kirjanduse professor Ann Rigney. Tema ettekanne keskendus mälu uurimise ja kultuuripärandi hoidmise seostele, mäletamise ja unustamise dünaamilistele protsessidele ning monumentide mõjust neile.

Siim Raie ettekanne keskendus füüsilise mälu defineerimisele, pärandi kui protsessi teadvustamisele, ja mälu usaldusväärsusele ning muinsuskaitse rollile nende protsesside juhtimisel.

Triin Talk rääkis sellest, et praegune pandeemia on toonud eriti teravalt esile selle, kui sõltuvaks oli Tallinna vanalinn muutunud rahvusvahelisest turismist ja kui oluline on vältida tulevikus sellist turismikoormuse koondumist ühele imepisikesele alale. Mis on need „teised kohad“ mis vääriks Tallinnas esiletõstmist ja kuidas luua linnale kuvand, mis hõlmab enamat kui „Fairytale Old Town“?

Paneeldiskussioonis otsiti vastuseid kolmele küsimusele:

1. Kuidas peaksime mõtlema kultuuripärandist vaatega tulevikku ehk loodavate arengukavade ja strateegiate valguses?

2. Mida tehe, kui veerand ehitusmälestistest on halvas seisus või hävinemas?

3. Millised oleks need kolm objekti, mida panelistid sooviksid esimeses järgus korda teha, kui nad oleksid kultuuriministrid?

Veel uudiseid samal teemal

Arheoloogianõuniku töökuulutus
19.02.2021

Konkurss arheloogianõuniku ametikohale (asenduskoht)

Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik on arheoloogia valdkonna ekspert, kes korraldab muinsuskaitsealast tegevust arheoloogia valdkonnas.

Kandideerida saab kuni 7. märtsini.

17.02.2021

Kolmveerand Narva-Jõesuu õigeusu kiriku põlengus kahjustada saanud väärtuslikust kunstivarast on võimalik restaureerida

Pühapäeval Narva-Jõesuus põlengus tõsiselt kahjustada saanud Püha Vladimiri Õigeusu kirikus (ümber muudetud nimega Jumalaema Kaasani Ikooni kirik) olnud rohkem kui sajast kõrge kunstiväärtusega objektist on ekspertide esmase hinnangu põhjal võimalik restaureerida vähemalt kolmveerand. 19. sajandist pärineva ja mälestisena kaitse all oleva puidust kirikuhoone tules saadud kahjustuste täpsem hindamine võtab veel aega.