Sa oled siin

Kratt Sälli muudab muuseumiinventuurid kiiremaks ja mugavamaks

Eesti Rahva Muuseumi magasin nr. 13, jaan. 1950. Burdenko 32, ERM Fk 1143:55, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/691732
Eesti Rahva Muuseumi magasin nr. 13, jaan. 1950. Burdenko 32, ERM Fk 1143:55, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/691732

Muinsuskaitseamet hakkab koos pilootmuuseumidega katsetama säilitamise ja inventeerimise tehisintellekti Kratt Sällit, mis muudab muuseumiinventuurid mugavamaks ja kiiremaks.

Projekti eeltaotlus sai Riigi Infosüsteemi Ametilt heakskiidu ning poole aasta jooksul tuleb läbi viia hange ja esitada täistaotlus Euroopa Regionaalfondist ligi 100 000 eurose toetuse saamiseks. Projekti käigus koostatakse analüüs ning alustatakse inventeerimist ja säilitamist hõlbustava prototüübi Sälli arendamisega. Prototüüpi arendatakse ja katsetatakse pilootmuuseumide kogude põhjal. Pilootmuuseumidena osalevad projektis Eesti Rahva Muuseum, Pärnu Muuseum ja Eesti Ajaloomuuseum. Projektis osalemiseks on huvi üles näidanud ka mitmed teised valdkonda aktiivselt arendavad Eesti muuseumid.

Täna kulub Muuseumide infosüsteemis ühe museaali inventeerimiseks kahe inimese poolt kokku keskmiselt 19 minutit. Näiteks tulevases ühishoidlas või suuremates muuseumides võtab 2,5 mlj objekti inventeerimine aega 47,5 mlj minutit ehk 90,3 aastat. Selline ajakulu on ka põhjuseks, miks sageli ei jõuta tegelikult kõikide museaalide pikaajalist säilimist tagada. Üks olulisemaid eesmärke on leida tark lahendus museaalide seisundite ja asukohtade kontrolliks, mis lähtuks kontrolli vajaduse ja intervalli määramisel iga museaali füüsilistest omadustest (näiteks materjalist, vanusest, seisundist) ja museaali hoiustamise keskkonnast. Edu korral võimaldaks see edaspidi loobuda ajamahukatest inventuuridest ning asendada need vajaduspõhise kontrolliga.

Kratt Sälli abiga soovime viia muuseaalide inventuurid ja seisundiuuringud uuele tasemele. Krati kasututamine muudab traditsioonilist ja väga aeganõudvat tööetappi andes koguhoidjale otsuste tegemiseks kiiresti vajalikku infot. See prognoosib museaali vananemisprotsesse ja annab teada esemetest, mis vajaksid kohest säilitamistegevust või kiiret sekkumist.

Sälli oleks hea seltsiline üksikutele inventeerijatele nii muuseumides, arhiivides kui ka raamatukogudes. Kindlasti pole vaja muretseda, et tehisintellekt võtab muuseumi üle, pigem annab see koguhoidjatele hoopis aega ja võimalust tegeleda mitmesuguste lisandväärtustega- osaleda näituste kureerimise sisulises töös, tegeleda esemete säilitamise teadusliku uurimisega aga ka valdkonna populariseerimisega üldiselt.

Kui sind huvitab, mis või kes on Kratid ja mida Eestis selles valdkonnas juba tehtud on siis loe siit.  https://www.kratid.ee/

 

Veel uudiseid samal teemal

Hästi restaureeritud kunstimälestise kategooria laureaadiks valiti eelmisel aastal Nõva kiriku pabervitraažide restaureerimine
21.10.2021

Selgunud on Muinsuskaitseameti aastapreemiate nominendid

Muinsuskaitseamet annab igal aastal välja aastapreemiaid, et tänada ja tunnustada möödunud aasta parimaid kultuuripärandi säilitajaid ja arendajaid. Tänavustele preemiatele esitati kokku 79 kandidaati üle Eesti, laureaadid kuulutatakse välja 11. novembril MOMU Mootorispordi Muuseumis.

Siim Raie
20.10.2021

Kas meie kultuuripärand käib meile üle jõu?

Osaga põhiseaduse preambulis toodud riigi ülesannetest, sisemise ja välimise rahu tagamisega, oleme kenasti toime tulnud. Kokkulepped, liitlassuhted ning oma võimete arendamine on olnud selged prioriteedid. Teise põhiseadusliku ülesandega ja just nimelt imperatiivse ülesande, mitte soovunelma­ga – „riik peab tagama eesti ­rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ –, pole aga nii hästi läinud. Eriti kui vaadata eraldi ainelise pärandi säilitamist. Selles omakorda on eriti kehvasti lood ehitatud pärandiga.