Sa oled siin

Kultuurimälestiste omanikud saavad 1,4 miljonit eurot toetust

Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuurimälestiste korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. Toetust saavad nii pühakojad, kunsti- ja ehitismälestised kui ka muinsuskaitsealadel asuvad hooned. Vajadus toetustele on muinsuskaitsevaldkonnas jätkuvalt suur.

„Muinsuskaitseametile laekus üle 300 toetuse taotluse kogusummas üle 8 miljoni euro, mis näitab kasvavat vajadust toetustele. Paljude hoonete remondivõlg on kasvanud üle kriitilise piiri, pea kolmandik ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus, selle trendi muutmiseks on vaja lähiaastatel suurendada investeeringuid kultuuripärandi säilitamisse,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Suuremad toetussummad eraldati ka sellel aastal peamiselt katusetöödele ja märkimisväärne summa kulub mitmete linnuste varemete konserveerimistöödeks.

Varasemast rohkem esitati taotlusi muinsuskaitsealal asuvate hoonete korrastamiseks. Kõige suurema toetuse, 15 000 eurot, saab selles kategoorias katusetöödeks Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal, Promenaadi 6 asuv hoone. Muinsuskaitsealal asuvate varemete konserveerimise osas läheb suurim toetus, üle 11 000 euro, Rebala muinsuskaitsealal asuvate objektide konserveerimistöödeks.

Pühakodade osas jätkatakse suures osas pühakodade programmiga alustatud tööde lõpule viimist. Näiteks pannakse käesoleval aastal punkt Urvaste kiriku katusemaastiku, Pühajõe kiriku katuse ja Sangaste kiriku tornikiivri restaureerimisele. Jätkuvad ka mitmed teised tööd ning pühakodadest rahaliselt kõige suurema toetuse, 70 580 eurot, saab katusetöödeks Sindi Jumala Ilmumise kirik. Kõik kunstimälestistele jagatavad toetused lähevad kirikutes asuva kunstivara korrastamiseks.

Tänavu jagab Muinsuskaitseamet oma toetusi uuenenud moel, samast taotlusvoorust saavad toetust nii muinsuskaitsealused ehitised ning kunstimälestised kui ka pühakojad. Vaatamata sellele, et programm „Pühakodade säilitamine ja areng“ lõppes 2018. aastal, toetab Muinsuskaitseamet pühakodasid edasi samas suurusjärgus.

Pühakodade toetuseks eraldab Muinsuskaitseamet 2019. aastal 644 938 eurot ning muude ehitismälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste toetuseks 625 731 eurot, väärtuslike detailide konserveerimiseks ja restaureerimiseks 94 730 eurot. Ettenägematute tööde reservi jääb ligi 70 000 eurot.

2019. aastal käivitus järgmiseks neljaks aastaks pilootprojektina taluarhitektuuri taotlusvoor, mahus 100 000 eurot aastas. Uue muinsuskaitseseaduse jõustumisel hakkab riik osaliselt hüvitama mälestise omanikule seda osa kuludest, mis on muinsuskaitseseadusest otseselt tulenev kohustus – objekti uuringute läbiviimine ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas.

Täpsem ülevaade ameti toetustest ning taotluste hindamissüsteemist on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel -  http://bit.ly/2GhmWIM

 

Lisainfo:

Kersti Siim
Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse peaspetsialist
53851303
Kersti.Siim@muinsuskaitseamet.ee

 

Sille Sombri
Muinsuskaitseameti pühakodade nõunik
6403068
Sille.Sombri@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

Allveelaev Akula Hiiumaa lähedal. Foto Torbjörn Gylleus
26.08.2019

Baltacari projekt tõmbab otsi kokku

Kas sa teadsid, et tänu headele säilimistingimustele (külm pime vähesoolane vesi ja vähene elutegevus) ja pikale meresõiduajaloole on Läänemeri põhi üks kõige tihedamini laevavrakkidega kaetud piirkondi maailmas ja vaatamisväärset on siin sestap küllaga. Kokku on Läänemeres teada umbes 20 000 laevavrakki, kusjuures rohkemgi veel ootab ilmselt alles leidmist.

muuseumide infosüsteem
07.08.2019

Avalikustati hange uue muuseumide infosüsteemi arenduspartneri leidmiseks

Registrite ja infosüsteemide keskus kuulutas välja hanke uue muuseumide infosüsteemi arenduspartneri leidmiseks, hanget tutvustatakse 12. ja 22. augustil kell 15.00-17.00 RIK Tallinna kontoris aadressil Lubja 4. Infopäeval osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil elis.riispapp@rik.ee.

Muuseumide infosüsteem (MuIS) on mõeldud Eesti muuseumikogude haldamiseks, kirjeldamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks. Tegemist on veebipõhise töökeskkonnaga, mis on oma olemuselt maailmas ainulaadne, kuna see on mõeldud kõikidele Eesti muuseumidele, sõltumata nende ainevaldkonnast, suurusest või omandivormist.