Sa oled siin

Kuressaare Merepäevadel tutvustame Saaremaa merekultuuripärandit

11.-12. augustill toimuvatel Kuressaare Merepäevadel tutvustab Muinsuskaitseamet Saaremaa merekultuuripärandit ja 2017. aastal alanud projekti Baltacar, mille üheks eesmärgiks on Saaremaa veealuse pärandi dokumenteerimine ja laiem populariseerimine. Meie telgist leiab valdkonda tutvustavaid voldikuid ja ka põhjalikumaid temaatilisi trükiseid. Samuti olete oodatud küsima muinsuskaitseliste teemade kohta laiemalt, kui seda on merekultuuripärand. Muinsuskaitseameti telk asub Raiekivi säärel. 

Pildidl on 15. juulil 1919 Saaremaa lähistel uppunud briti suurtükipaat-miinitraaler Myrtle. Näha laeva ahtriosa, kus seisab püsti kõrge traallook ja keset tekki suur traalvints. Myrtle vrakki dokumenteeriti projekti Baltacar raames. Rohkem infot projekti kohta on meie kodulehel ja BALTACARi facebooki lehel. 

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.