Sa oled siin

Leonhard Lapini arhitektoonid Pärnus said kultuurimälestise staatuse

Arhitektoon Kuldse Kodu elamu ees, 1976. Eesti Arhitektuurimuuseum.
Arhitektoon Kuldse Kodu elamu ees, 1976. Eesti Arhitektuurimuuseum.

Kultuuriminister Tiit Terik tunnistas vahetult enne Leonhard Lapini meie seast lahkumist kultuurimälestiseks Pärnus asuvad arhitektoonid. 1976. aastal valminud betoonkonstruktsioonid on arhitektuurses kompositsioonis terrasselamuga „Kuldne Kodu“.

„Esmalt avaldan kaastunnet Leonhard Lapini perele, lähedastele. Ta oli tõeline suurmeister ja avangardist, kelle arhitektoonid on vaieldamatult ainulaadsed ning haruldased, nii Eesti kunstiteoste kui ka betoonehitiste seas. Haruldaseks muudab mastaapsed arhitektoonid juba see, kuidas nad astuvad dialoogi elamuga, mille juurde nad loodud on,“ rääkis kultuuriminister Tiit Terik. „Kunstimälestiseks tunnistamine aitab loodetavasti tagada paremini arhitektoonide säilimise, samuti tutvustada Leonhard Lapini loomingut ning Eesti uuemat ehk nõukogude perioodi arhitektuuri- ja kunstipärandit,“ lisas ta.  

Pärnus Kuldse Kodu tänaval asuvad arhitektoonid projekteeris kunstnik-arhitekt Leonhard Lapin 1975. aastal. Arhitektoonid on umbes nelja meetri kõrgused valubetoonist kuubid, mille iga tahk on omalaadne kujund. Kuubi keskmes on ühel juhul kaldrist, teisel murdjoon.  

Arhitektoonid on küll eraldiseisvad elemendid, kuid on kompositsioonis ka Toomas Reinu kavandatud ja Pärnu KEK-i ehitatud 700 meetri pikkuse terrasselamuga „Kuldne Kodu“ ning selle sissepääsude ees olevate värviliste betoonist struktuuridega, mille autoriks on samuti Leonhard Lapin. Terrasselamu ette oli algselt kavandatud kaheksa arhitektooni ja hoone keskmesse kogukas supertähis, kuid plaan realiseerus vaid osaliselt. Ehitamata jäi ka kortermaja keskel asuma pidanud tornelamu.  

Algselt oli üks arhitektoon sinist ja teine rohelist värvi. Arhitektoonid toimivad ühtaegu nii elukeskkonda ilmestavate skulpturaalsete vormide kui ka sissepääsutähistena. Tänaseks on säilinud arhitektoonide vorm, kuid algne värvilahendus ning kohati ka betoonpind on välitingimuste tõttu kulunud ja vajavad taastamist.

 

Lisainfo: 

Liina Jänes 
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik 
liina.janes@kul.ee  
628 2381 

Liisa Johanna Lukk 
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik 
5331 0789 
liisa.johanna.lukk@kul.ee 

Veel uudiseid samal teemal

20.09.2023

Muinsuskaitseamet tähistab sünnipäeva, ootame 1. oktoobril külla!

1. oktoobril 1993. aastal alustas iseseisvuse taastanud Eestis tegevust Muinsuskaitseamet. Tänavu möödub sellest 30 aastat. Kutsume kõiki pärandisõpru sellel puhul endale külla, koos Muinsuskaitseameti sünnipäeva tähistama. Pühapäeval, 1. oktoobril kell 11-16 on avatud Muinsuskaitseameti Tallinna kontori (Pikk 2) uksed ning osaleda saab mitmetes põnevates tegemistes. 

20.09.2023

Konkurss arheoloogianõuniku ametikohale

Otsime oma kollektiivi arheoloogianõunikku. Tegu osakoormuse ja tähtajalise lepinguga. Kandideerida saab kuni 5. oktoobrini.