Sa oled siin

Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistul toimub II maailmasõjas langenud Saksa sõjaväelaste ümbermatmine ja mälestustseremoonia

8. juunil kell 12:00 toimub Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistul enam kui 80 Teises maailmasõjas langenud Saksa sõjaväelase ümbermatmine ja sellele pühendatud mälestustseremoonia. Sõjaväelaste hauad avastati Maarjamäele rajatava kommunismiohvrite memoriaali ehitustööde käigus 2018. aasta alguses.

“Mõistes langenute pereliikmete lootusi, kes on elanud teadmatuses, püüame teha kõik, et selgitada välja võimalikult paljude langenute nimed. Me tahame lahkunutele nende nimed tagasi anda,” ütles Thomas Schock, Saksa sõjahaudade hooldeliidu ümbermatmise teenistuse juhataja.

Saksa sõjahaudade hooldeliit alustas oma tööd Eestis 1990ndatel ning Maarjamäe Saksa sõjaväekalmistu pühitseti sisse 1998. aastal pärast kaks aastat kestnud taastamistöid. 1941. aastal rajatud sõjaväekalmistu plaanid polnud kalmistu taastamise käigus hooldeliidule teada ning matuste ala ei olnud võimalik täpselt määratleda, kuna see oli lõhutud ja ümberkujundatud nõukogude memoriaalansambli ehitustööde käigus. Seni teadmatuses olnud hauad leiti kommunismiohvrite memoriaali rajamisel.

Lisainfo:
Anton Pärn
Hooldeliidu partner Eestis
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhataja
5097306

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.