Militaarpärandi nimekiri täieneb

Muinsuskaitseamet alustas läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ja omanikega 15 militaarpärandi objekti kultuurimälestiseks tunnistamiseks. Lõplik nimekiri, mille alusel tehakse kultuuriministrile ettepanek objektid kaitse alla võtta, selgub läbirääkimiste käigus.

„Eesti on väga rikas militaarehitiste poolest, neid on siia rajatud igal sajandil ja esinduslikum valim nendest vajab kindlasti ka kultuurimälestiseks nimetamist. Kui suur osa täpselt, on edasiste arutelude küsimus. Ka need ehitised ja rajatised, mille osas kaitse alla võtmist ei algatatud või mida protsessi lõpuks kaitse alla ei võeta, on olulised mäluobjektid nii kohaliku kogukonna kui militaarajaloo jaoks. Soovitame kindlasti objektidega tutvuda. See on killuke meie ajaloost. Potentsiaalsete uute mälestiste hulgas on objekte tsaariajast, külma sõja militaarpärandini välja. Samuti on objektide iseloom väga erinev – hoonetest rajatisteni. Varasemast on muinsuskaitse all juba üle 260 militaarpärandi ehitise ja rajatise,“ ütles Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin.

Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi uuringu viis Kultuuriministeeriumi tellimuse läbi Eesti Muinsuskaitse Selts. Selle uuringu põhjal tegi Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu ettepaneku kaaluda 15 militaarpärandi objekti muinsuskaitse alla võtmist.

Kaalukausil on: Pärnu Krasnojarski polgu kasarmulinnaku kasarmute ja söökla, Rakvere Nortsu kasarmu, Tallinna Mereväe ekipaaži hoone, Värska Petseri Põhjalaagri meeskonna barakkide, Läänemaa Osmussaare 180mm rannapatarei tulejuhtimistornide ja soomustornide, Hiiumaa Säärenina tehnilise vaatluse posti vaatlustorni, Tartu Krasnojarski polgu talli, Raadil asuvate sõjalennukite remondiangaaride ning Raadi lennuvälja stardiradade, ruleerimisteede ja lennukite seisuplatside, Saaremaal Sääre 12-tollise rannapatarei, Oriküla komandopunkti, Ninase 180mm rannapaterei, Ninase 180mm rannapaterei Tagaküla komandoposti ja seniitraketidivisioni komandopunkti, Lõpe-Kaimri tankitõrjeliini ja Maantee seniitraketibaasi tuumaraketihoidla „Granit“ kultuurimälestiseks tunnistamine.

Kaitse alla võtmine on mahukas protsess, mille käigus küsib Muinsuskaitseamet arvamusi nii omanikelt, omavalitsustelt kui eksperdinõukogudelt. Lisaks koostatakse täiendavalt eksperdihinnanguid. Otsuse kultuurimälestiseks tunnistamise kohta teeb kultuuriminister.

Lisaks taustainfot:

Algab Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi inventuur.

Uuring aitab esile tõsta Eestis oleva militaarse jalajäljega seotud võimalusi.

Uuringu käigus kogutud info on kõikidele huvilistele kättesaadav siin.

Militaarpärandi uuringu fotogalerii.