Sa oled siin

Militaarpärandi nimekiri täieneb

Kaimri-Lõpe tankitõrjeliin, SM F 3012:22 Fn, Saaremaa Muuseum SA. Foto: Tõnu Grepp
Kaimri-Lõpe tankitõrjeliin, SM F 3012:22 Fn, Saaremaa Muuseum SA. Foto: Tõnu Grepp

Muinsuskaitseamet alustas läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ja omanikega 15 militaarpärandi objekti kultuurimälestiseks tunnistamiseks. Lõplik nimekiri, mille alusel tehakse kultuuriministrile ettepanek objektid kaitse alla võtta, selgub läbirääkimiste käigus.

„Eesti on väga rikas militaarehitiste poolest, neid on siia rajatud igal sajandil ja esinduslikum valim nendest vajab kindlasti ka kultuurimälestiseks nimetamist. Kui suur osa täpselt, on edasiste arutelude küsimus. Ka need ehitised ja rajatised, mille osas kaitse alla võtmist ei algatatud või mida protsessi lõpuks kaitse alla ei võeta, on olulised mäluobjektid nii kohaliku kogukonna kui militaarajaloo jaoks. Soovitame kindlasti objektidega tutvuda. See on killuke meie ajaloost. Potentsiaalsete uute mälestiste hulgas on objekte tsaariajast, külma sõja militaarpärandini välja. Samuti on objektide iseloom väga erinev – hoonetest rajatisteni. Varasemast on muinsuskaitse all juba üle 260 militaarpärandi ehitise ja rajatise,“ ütles Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin.

Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi uuringu viis Kultuuriministeeriumi tellimuse läbi Eesti Muinsuskaitse Selts. Selle uuringu põhjal tegi Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu ettepaneku kaaluda 15 militaarpärandi objekti muinsuskaitse alla võtmist.

Kaalukausil on: Pärnu Krasnojarski polgu kasarmulinnaku kasarmute ja söökla, Rakvere Nortsu kasarmu, Tallinna Mereväe ekipaaži hoone, Värska Petseri Põhjalaagri meeskonna barakkide, Läänemaa Osmussaare 180mm rannapatarei tulejuhtimistornide ja soomustornide, Hiiumaa Säärenina tehnilise vaatluse posti vaatlustorni, Tartu Krasnojarski polgu talli, Raadil asuvate sõjalennukite remondiangaaride ning Raadi lennuvälja stardiradade, ruleerimisteede ja lennukite seisuplatside, Saaremaal Sääre 12-tollise rannapatarei, Oriküla komandopunkti, Ninase 180mm rannapaterei, Ninase 180mm rannapaterei Tagaküla komandoposti ja seniitraketidivisioni komandopunkti, Lõpe-Kaimri tankitõrjeliini ja Maantee seniitraketibaasi tuumaraketihoidla „Granit“ kultuurimälestiseks tunnistamine.

Kaitse alla võtmine on mahukas protsess, mille käigus küsib Muinsuskaitseamet arvamusi nii omanikelt, omavalitsustelt kui eksperdinõukogudelt. Lisaks koostatakse täiendavalt eksperdihinnanguid. Otsuse kultuurimälestiseks tunnistamise kohta teeb kultuuriminister.

Lisaks taustainfot:

Algab Eesti uuema sõjaajaloolise arhitektuuripärandi inventuur.

Uuring aitab esile tõsta Eestis oleva militaarse jalajäljega seotud võimalusi.

Uuringu käigus kogutud info on kõikidele huvilistele kättesaadav siin.

Militaarpärandi uuringu fotogalerii.

 

Lisainfo:
Anni Martin
Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor
Anni.Martin@muinsuskaitseamet.ee
640 3037

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.