Sa oled siin

Millised on muinsuskaitse eritingimused Linnahalli restaureerimiseks

Tallinna Linnahall on ainulaadne, oma ehitamisest alates sümboli tähendusega objekt, mis võimaldaks Eestisse tuua tippkultuuri. Linnahallis on kasulikku pinda üle 37 000 ruutmeetri, millele saab vajadusel, seda sisehoovide ja jäähalli osa rekonstrueerimise arvelt, pinda lisada. Kõikvõimalikud kõnealused funktsioonid – ooper, kontserdisaal ja konverentsikeskus mahuvad vabalt sellesse hoonesse. Hoone kasutuselevõtt eeldab omaniku, kelleks on Tallinna linn ja tulevaste potentsiaalsete kasutajate eelarvamustevaba koostööd ning andekaid arhitekte ja insenere.

2017. aastal kooskõlastuse saanud Tallinna Linnahalli muinsuskaitse eritingimused sätestavad, et hoone restaureerimisel peavad säilima algsel kujul:

  1. Algne arhitektuurilahendus – teljelisus, sümmeetria, bastionaalne üldilme, astmeline liigendus, kaaristute rütm, murunõlvad. Soovitatud on välja ehitamata jäänud idapoolse murunõlva rajamine.
  2. Roheline vöönd ja kaitsevöönd 50 meetrit ümber hoone.
  3. Dolomiitvooder (asendatav uue ja samaväärsega).
  4. Fuajeeakende kuju.
  5. Olemasolevad publiku sisenemisteed estakaaditasandilt, vajadusel lisada sissepääse.
  6. Väärtuslikud detailid interjööris või siis asendada need koopiatega.
  7. Kontserdisaali fuajee ja garderoobikompleks.
  8. Kontserdisaali amfiteatri kuju.
  9. Interjööri lakoonilisus ja sidestus välisilmega.

Muinsuskaitse eritingimused võimaldavad:

  1. Amortiseerunud fassaadikate, katuste, akende-uste, tehnosüsteemide, sillutiste, betoonist trepipiirete ja tugipiirete asendamist koopiatega.
  2. Lavatorni tehniliselt kaasajastada, säilitades üldjoontes arhitektuurne ilme.
  3. Siseõu katustamist ja kinniehitamist, kui selleks tekib vajadus.
  4. Konverentsikeskuse ja selle abiruumide paigutamist jäähalli osasse.
  5. Kontserdisaali terviklikku rekonstrueerimist – istmeridade tõusu, asendi ja arvu muutmist, lava ja lavatehnoloogia ümberehitust, vajadusel kontserdisaali süvendamist, lavatorni ja katusekonstruktsioonide ümberehitust, vajadusel saali vaheseintega sektoriteks jagamist.
  6. Kõikide abiruumide – tõlkide, heli, esinejate, administratsiooni, puhvetite, köögi, küljekäikude, täielikku ümberprojekteerimist vastavalt vajadusele olemasoleva ehitusmahu sees.
  7. Linnapoolse trepistiku muutmist laugjamaks, lifte ja eskalaatorite lisamist.
  8. Jäähalli terviklikku rekonstrueerimist, säilitades arhitektuurse välisilme ja mahu.
  9. Sissepääsude ja avade lisamist jäähalli/konverentsikeskuse osale.
  10. Merepoolsel osal treppide taastamist, helipordi lammutamist.
  11. Basseinide asemel uue ehitusmahu lisamist.
  12. Nii maja seest, kui väljast hooneosade (jäähall, kontserdisaal, merepoolne osa) omavahelist logistilist ühendamist (sõidu- ja läbikäiguteedega)

Siit leiate muinsuskaitse eritingimuste tervikteksti (PDF) ja detailide loetelud (PDF).

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi magasin nr. 13, jaan. 1950. Burdenko 32, ERM Fk 1143:55, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/691732
14.11.2019

Kratt Sälli muudab muuseumiinventuurid kiiremaks ja mugavamaks

Muinsuskaitseamet hakkab koos pilootmuuseumidega katsetama säilitamise ja inventeerimise tehisintellekti Kratt Sällit, mille eesmärk on muuta museumiinventuurid kiiremaks ja mugavamaks. Esmalt luuakse pilootprojekti korras prototüüp, mida arendatakse ja katsetatakse pilootmuuseumide kogude põhjal. Edu korral võimaldaks sellise krati kasutuselevõtt edaspidi loobuda ülimalt ajamahukatest inventuuridest ning asendada need vajaduspõhise kontrolliga.

Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Graafiline osa. Köide IV, leht 9. Leidandmed: ERA.T-76.1.6125
13.11.2019

Konkurss Pärnumaa nõuniku ametikohale

Otsime oma kollektiivi Pärnumaa nõunikku, kelle ülesandeks on korraldada maakonnas muinsuskaitse tegevusi, nõustada, suhelda asutuste ja kodanikega, kooskõlastada projekte ja tagada toimiv muinsuskaitseline järelevalve.

Avaldusi ootame kuni 30. novembrini.