Sa oled siin

Millised on muinsuskaitse eritingimused Linnahalli restaureerimiseks

Tallinna Linnahall on ainulaadne, oma ehitamisest alates sümboli tähendusega objekt, mis võimaldaks Eestisse tuua tippkultuuri. Linnahallis on kasulikku pinda üle 37 000 ruutmeetri, millele saab vajadusel, seda sisehoovide ja jäähalli osa rekonstrueerimise arvelt, pinda lisada. Kõikvõimalikud kõnealused funktsioonid – ooper, kontserdisaal ja konverentsikeskus mahuvad vabalt sellesse hoonesse. Hoone kasutuselevõtt eeldab omaniku, kelleks on Tallinna linn ja tulevaste potentsiaalsete kasutajate eelarvamustevaba koostööd ning andekaid arhitekte ja insenere.

2017. aastal kooskõlastuse saanud Tallinna Linnahalli muinsuskaitse eritingimused sätestavad, et hoone restaureerimisel peavad säilima algsel kujul:

  1. Algne arhitektuurilahendus – teljelisus, sümmeetria, bastionaalne üldilme, astmeline liigendus, kaaristute rütm, murunõlvad. Soovitatud on välja ehitamata jäänud idapoolse murunõlva rajamine.
  2. Roheline vöönd ja kaitsevöönd 50 meetrit ümber hoone.
  3. Dolomiitvooder (asendatav uue ja samaväärsega).
  4. Fuajeeakende kuju.
  5. Olemasolevad publiku sisenemisteed estakaaditasandilt, vajadusel lisada sissepääse.
  6. Väärtuslikud detailid interjööris või siis asendada need koopiatega.
  7. Kontserdisaali fuajee ja garderoobikompleks.
  8. Kontserdisaali amfiteatri kuju.
  9. Interjööri lakoonilisus ja sidestus välisilmega.

Muinsuskaitse eritingimused võimaldavad:

  1. Amortiseerunud fassaadikate, katuste, akende-uste, tehnosüsteemide, sillutiste, betoonist trepipiirete ja tugipiirete asendamist koopiatega.
  2. Lavatorni tehniliselt kaasajastada, säilitades üldjoontes arhitektuurne ilme.
  3. Siseõu katustamist ja kinniehitamist, kui selleks tekib vajadus.
  4. Konverentsikeskuse ja selle abiruumide paigutamist jäähalli osasse.
  5. Kontserdisaali terviklikku rekonstrueerimist – istmeridade tõusu, asendi ja arvu muutmist, lava ja lavatehnoloogia ümberehitust, vajadusel kontserdisaali süvendamist, lavatorni ja katusekonstruktsioonide ümberehitust, vajadusel saali vaheseintega sektoriteks jagamist.
  6. Kõikide abiruumide – tõlkide, heli, esinejate, administratsiooni, puhvetite, köögi, küljekäikude, täielikku ümberprojekteerimist vastavalt vajadusele olemasoleva ehitusmahu sees.
  7. Linnapoolse trepistiku muutmist laugjamaks, lifte ja eskalaatorite lisamist.
  8. Jäähalli terviklikku rekonstrueerimist, säilitades arhitektuurse välisilme ja mahu.
  9. Sissepääsude ja avade lisamist jäähalli/konverentsikeskuse osale.
  10. Merepoolsel osal treppide taastamist, helipordi lammutamist.
  11. Basseinide asemel uue ehitusmahu lisamist.
  12. Nii maja seest, kui väljast hooneosade (jäähall, kontserdisaal, merepoolne osa) omavahelist logistilist ühendamist (sõidu- ja läbikäiguteedega)

Siit leiate muinsuskaitse eritingimuste tervikteksti (PDF) ja detailide loetelud (PDF).

Veel uudiseid samal teemal

Lohusuu kandis asuv kindlustalu saab uue laastukatuse. Foto Elo Lutsepp
13.05.2021

Tänavused taluarhitektuuri toetused on jagatud

Selgusid taluarhitektuuri toetuse saajad, sel aastal saab toetust 19 eraomanikku. Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde toetuse kogusumma on 200 000 eurot. Taotlusvoorust toetati tänavu kõige enam rookatuste taastamist. Toetust said peamiselt rehielamud, kuid ka arhitekt Erika Nõva poolt projekteeritud asundustalu ja üks kindlustalu.

06.05.2021

Täna algab vestlusringide sari „Elavad vanalinnad“

Muinsuskaitseamet alustab vestlusringide sarjaga, mis avab Muinsuskaitseameti ning Norra Kultuuripärandi Ameti partnerprojekti “Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu” fookusteemasid  ning tutvustab projekti kaudu rahastuse saanud hooneid ja nende tulevikuplaane. Esimene vestlusring teemal "Tühjad hooned ja uued kasutused" toimub täna, 6. mail algusega kell 16.00 ja seda saab jälgida Muinsuskaitseameti Facebooki lehel. Kohtumise keskmes on Lihula mõisa viinaaida ning Võru ajaloolise külalistemaja uute kasutuse visioonid.