Sa oled siin

Millised on muinsuskaitse eritingimused Linnahalli restaureerimiseks

Tallinna Linnahall on ainulaadne, oma ehitamisest alates sümboli tähendusega objekt, mis võimaldaks Eestisse tuua tippkultuuri. Linnahallis on kasulikku pinda üle 37 000 ruutmeetri, millele saab vajadusel, seda sisehoovide ja jäähalli osa rekonstrueerimise arvelt, pinda lisada. Kõikvõimalikud kõnealused funktsioonid – ooper, kontserdisaal ja konverentsikeskus mahuvad vabalt sellesse hoonesse. Hoone kasutuselevõtt eeldab omaniku, kelleks on Tallinna linn ja tulevaste potentsiaalsete kasutajate eelarvamustevaba koostööd ning andekaid arhitekte ja insenere.

2017. aastal kooskõlastuse saanud Tallinna Linnahalli muinsuskaitse eritingimused sätestavad, et hoone restaureerimisel peavad säilima algsel kujul:

  1. Algne arhitektuurilahendus – teljelisus, sümmeetria, bastionaalne üldilme, astmeline liigendus, kaaristute rütm, murunõlvad. Soovitatud on välja ehitamata jäänud idapoolse murunõlva rajamine.
  2. Roheline vöönd ja kaitsevöönd 50 meetrit ümber hoone.
  3. Dolomiitvooder (asendatav uue ja samaväärsega).
  4. Fuajeeakende kuju.
  5. Olemasolevad publiku sisenemisteed estakaaditasandilt, vajadusel lisada sissepääse.
  6. Väärtuslikud detailid interjööris või siis asendada need koopiatega.
  7. Kontserdisaali fuajee ja garderoobikompleks.
  8. Kontserdisaali amfiteatri kuju.
  9. Interjööri lakoonilisus ja sidestus välisilmega.

Muinsuskaitse eritingimused võimaldavad:

  1. Amortiseerunud fassaadikate, katuste, akende-uste, tehnosüsteemide, sillutiste, betoonist trepipiirete ja tugipiirete asendamist koopiatega.
  2. Lavatorni tehniliselt kaasajastada, säilitades üldjoontes arhitektuurne ilme.
  3. Siseõu katustamist ja kinniehitamist, kui selleks tekib vajadus.
  4. Konverentsikeskuse ja selle abiruumide paigutamist jäähalli osasse.
  5. Kontserdisaali terviklikku rekonstrueerimist – istmeridade tõusu, asendi ja arvu muutmist, lava ja lavatehnoloogia ümberehitust, vajadusel kontserdisaali süvendamist, lavatorni ja katusekonstruktsioonide ümberehitust, vajadusel saali vaheseintega sektoriteks jagamist.
  6. Kõikide abiruumide – tõlkide, heli, esinejate, administratsiooni, puhvetite, köögi, küljekäikude, täielikku ümberprojekteerimist vastavalt vajadusele olemasoleva ehitusmahu sees.
  7. Linnapoolse trepistiku muutmist laugjamaks, lifte ja eskalaatorite lisamist.
  8. Jäähalli terviklikku rekonstrueerimist, säilitades arhitektuurse välisilme ja mahu.
  9. Sissepääsude ja avade lisamist jäähalli/konverentsikeskuse osale.
  10. Merepoolsel osal treppide taastamist, helipordi lammutamist.
  11. Basseinide asemel uue ehitusmahu lisamist.
  12. Nii maja seest, kui väljast hooneosade (jäähall, kontserdisaal, merepoolne osa) omavahelist logistilist ühendamist (sõidu- ja läbikäiguteedega)

Siit leiate muinsuskaitse eritingimuste tervikteksti (PDF) ja detailide loetelud (PDF).

Veel uudiseid samal teemal

Foto Stina Sarapuu
24.01.2020

Täna jagatakse Valgas Muuseumirotte

Valgas toimub täna, 24. jaanuaril Eesti muuseumide aastaauhindade konverents ja gala. Päevasel konverentsil tutvustavad Muuseumiroti nominendid oma projekte, kellest õhtusel auhinnagalal selguvad aastaauhindade saajad kümnes kategoorias. Lisaks paneb kõige külastajasõbralikumale muuseumile oma eriauhinna välja EAS.

 Kostüümikavand Kratt lavastuses Mees pisuhännaga teatris Estonia, ETMM _ 8096 T 17:2/12:1, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2958611
16.01.2020

Kratt Folli tunneb ära, mis on pildil

Muinsuskaitseamet hakkab koos pilootmuuseumidega katsetama pildituvastuse tehisintellekti kratt Folli. Projekti eeltaotlus tunnistati Riigi Infosüsteemi Ameti poolt vastavaks. Muinsuskaitseamet hakkab ette valmistama hanget, et positiivse otsuse korral alustada krati analüüsi ja prototüüpimisega. Projekti käigus analüüsitakse, kuidas museaale saaks kirjeldada kratt ning luuakse prototüüp nimega Folli, kes on nagu päris muuseumitöötaja, sest Folli tunneb ära, mis on pildil kujutatud ning teeb selle info meie jaoks kättesaadavaks. Prototüüpi arendatakse ja katsetatakse koostöös pilootmuuseumide ja vabatahtlikega.