Sa oled siin

Mis on saanud mõisate kunstikogudest?

Raadi mõisa kabinet enne viimaseid ümberehitusi 1901.–1905. a. Connoisseur’i (eesti k ’asjatundja’) kabinetti on alati koondunud põnevaimad kunstiteosed, uusimad leiud ning vajaminevaim kirjandus ja võrdlusmaterjal. Foto Eesti Ajaloomuuseum
Raadi mõisa kabinet enne viimaseid ümberehitusi 1901.–1905. a. Connoisseur’i (eesti k ’asjatundja’) kabinetti on alati koondunud põnevaimad kunstiteosed, uusimad leiud ning vajaminevaim kirjandus ja võrdlusmaterjal. Foto Eesti Ajaloomuuseum

Eesti- ja Liivimaal särasid paar suuremat mõisat eredama kunstimajakana ning nende eeskujul süttis kümneid valgustatud kogujaid. Majakate ümber koonduti, sealt leiti eeskuju ja inspiratsiooni.

Siinses kirjatükis tuleb juttu kogudest, mis on nüüdseks legendi staatuses: Vääna ja Suislepa, samuti Kolga mõisa kogu. Nende kunagiste suure ajalooga kodude lahutamatuks osaks olnud kunst on säilinud fragmentaarselt ja sedagi pigem fotodel, mõningaste eranditena on teada konkreetselt atribueeritavad maalid. Esmalt peatume põgusalt Raadi mõisa kogul, kuna sellest ekstsentrilisest kollektsioonist ei saa mööda. On ka üks mõis ja kunstikoguja, kellest see artikkel ei räägi – Muuga ja von Neff jäävad seekord tähelepanuta.

Suure kunsti ja väärikate teoste ning neist loodud koopiate kõrval haarab endale mastaapse osa loomulikult portreekunst. Meie mõisates ja linnakodudes suurel arvul eksponeeritud portreedel kujutati peale pereliikmete ka pühakuid ja valitsejaid.

Baltisakslaste 1939. a Umsiedlung ja suurele Saksamaale naasmine muutis nii perede kui ka Balti provintsi lugu. Identiteedi kandjana sooviti võtta lahkudes enesega kaasa kirjasõnas ja kaunites kunstides talletatud ajalugu. Sõjakeerises kadus kultuurivarasid ja haihtusid ka paljud kunstikogud. Sellest ulatuslikum kahju oli aga kunstiteoste anonüümseks muutumine – infot omava inimese ja teose teed läksid lahku. Nii on põhiosa meie muuseumide kogudes olevaid baltisakslaste maale nimetatud üldsõnalisena „Tundmatu aadlidaami/aadlimehe portree“.

Poznańi muuseum

Rohkesti maale, graafikat ja tarbekunsti, mis 1945. a alguses sakslaste Poolast põgenedes maha jäi, on säilitatud Poznańi muuseumis Poolas. Baltisaksa maalikokku kuulub seal üle 200 teose. Suures plaanis jaotuvad need kahe kuulsa suguvõsa – von Stackelbergid ja von Stenbockid – kollektsiooni vahel.

Stenbockide maalid on eranditult pärit Kolga mõisast, kus oli ligikaudu 60 maali, neist on Poola sattunuid teada 40 ringis. Kolga mõisnikud olid oma kunstikogu ära pakkinud, et toimetada see 1944. a Rootsi, ent kui mõisas seadis end sisse Saksa sõjaväehospidal ja sidekeskus, võtsid need evakueerimise käigus kaasa ka pakitud teosed.

Stackelbergide kunsti oli Eestimaal mitmes mõisas: kuulsaim osa paiknes Väänas, kuid märkimisväärne osa kogust oli jaotunud suguvõsa põliste kodude vahel Pagari, Sutlema ja Riisipere mõisas. Poznańis on sellest suurest kogust alles üle 30 maali, teada on ka kümmekonna kadunud teose pealkiri ja autor.                                   

Raadi mõis

Raadi mõis oli perekond von Lipharti omanduses alates 1751. a ja sealsele kunstikogule pani aluse Reinhold Wilhelm von Liphart. Tänu tema poja Carl Gothard von Lipharti pühendumisele sai sellest üks väärtuslikemaid ja suurimaid kunstikollektsioone Liivimaal.

Raadil kujundati mõisa eluhoone ja isegi park kooskõlas kunstiga ning peahoone 1840. a ümberehituses pandi pearõhk just kunsti eksponeerimisele. Carl Gothardi poeg Karl Eduard von Liphart viis kunstikogu kuulsuse tasemeni, mille kuuldus on jõudnud ka meieni ja mille napid jäänused on pärinud Eesti Rahva Muuseum.

1920. aastate alguses lahkusid Liphartid Raadilt koos oma kunstiteostega: 16 vagunit hinnaliste teoste ja mööbliga suundus Saksamaale. Aegade jooksul on eri muuseumides ja erakogudes sähvatanud teoste juures info, mis viitab Liphartidele ja nende mõisale.

Vääna mõis

Tallinna ümbruse aadelkonna üks silmapaistvaimaid kunstikogusid asus vaieldamatult Väänas. Selle mõisa suurejoonelisele kujunemisele ja kunstikogule pani aluse 20aastaselt surnud noormees nimega Friedrich Peter von Dücker. Vääna mõis ja kunst olid seotud tema õe Anna Gertruda kaudu, sest Friedrich pärandas oma Itaalias kogutud arvuka koguse kunstiteoseid ja raamatukogu oma õe vanimale sündivale pojale.

Anna abielust Otto Christian Engelbrecht von Stackelbergiga seostub Vääna kunstikogu just selle mõjuka aadliperekonna nimega tänapäevani. Kunstikogu täiendas suure kirega Anna ja Otto poeg Otto Magnus von Stackelberg. Ta osales paljudel väljakaevamistel nii Kreekas kui ka Itaalias, lisades seega kogusse ka märkimisväärset arheoloogilist materjali.

Konkreetseid teoseid, mis on markeeritud kunagisse Vääna kogusse kuuluvana, on maailmas teada üksikuid. Poznańi muuseumis kannab Vääna mõisa markeeringut kaheksa 17. saj Hollandi kunstnike maastikumaali, linnavaadet ja natüürmorti. Kogusse kuulus ka 16. sajandiga dateeritud maal, mis kujutab Madonnat lapsega, ja maal, mida kutsuti „Raphaelische Madonna mit dem Kind“ („Rafaeli Madonna lapsega“). Poznańis asub ühtlasi kõnekas osa perekonnaliikmetest maalitud portreid.

Suislepa mõis

Von Krüdeneri omanduses olnud Suislepa mõisa uus peahoone ehitati 1820. aastatel. Sisustus ja kunstiteosed – näiteks keiserlikud portreed ja tõenäoliselt ka söögitoa uste kohal asunud maalid – olid osaliselt pärit eelmise omaniku Mengdeni ajast. Kõige varasem härrastemaja interjööri kirjeldus pärineb 1853. a. Selles mainitakse napi sisustuse kõrval ka seintel olevat kunsti, enamasti keiserlike portreede asukohta ja nende raame.

Mõisaajaloo uurimine on toonud päevavalgele mitu tähelepanuväärset kunstiteost. Suislepa mõisa eripära on selles, et üheks salajas peetud tavaks oli toimetada raskete aegade ja ohtude korral oma väärtuslikem vara keldrisse nn võlvitud tuppa. Selle kaitse on aidanud interjööri ilmestanud kunstiteoseid alal hoida. Nii Eesti Kunstimuuseumi kui ka Tartu Kunstimuuseumi kogus on mitu Suislepa mõisa seintelt pärit maali. Kunagise söögitoa supraportel olnud maalid on nüüd originaalraamidesse vormistatuna leidnud uue asukoha Sagadi mõisas.

See on üks põnev pilt

Suislepa mõisa rohelise salongi krooniks oli maal „Õhtusöök Emmauses“. Fotod Viljandi Muuseum (akvarell), ülejäänud erakogu

Kolga mõis

Kolga mõis oli 17. saj lõpust kuni 2014. a müügini Stenbockide suguvõsa omandis. Just sealsele väärtuslikule mööblile ning maalikogule on saatus olnud Eesti- ja Liivimaa baltisaksa mõisate kunstikogudest kõige armulisem.

Gigantse mõisa suurkollektsiooni pudemeid leidub mitmes Eesti muuseumis, neist suurim kogu Eesti Ajaloomuuseumis. Paljud esemed mõisa minevikust on hoitud ja eksponeeritud Kolga Muuseumis.

Põhiosas säilinud kunstikogu suurim väärtus on lai valik meisterlike autorite loodud suguvõsaliikmete portreesid. Paljude maalide autor on David Klöcker Ehrenstrahl, 17. saj Rootsi kuninga Karl XI õukonnakunstnik.

Veel uudiseid samal teemal

Vasalemma Põhikooli ajalooringi õpilased
10.05.2018

Kolm klassitäit noori sõidab Päranditegijate konkursi võitjatena auhinnareisile Strasbourgi

9. mail Vabaduse väljakul toimunud Euroopa Päeval avalikustati Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimunud Päranditegijate konkursi võitjad. Töid hinnati kolmes vanuseastmes, auhinnareisi Strasbourgi pälvisid Kose Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi noored, Võru Gümnaasiumi õpilasesindus ja Narva Gümnaasiumi õpilasesindus.

05.04.2018

Lahemaal toimub seminar XX sajandi arhitektuurist

Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja ICOMOS Eesti kutsuvad 19. aprillil Loksa laevatehases toimuvale ühisseminarile "XX sajandi arhitektuur", millega tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat, muinsuskaitsekuu algust ja sajandit Eesti arhitektuuris.