Sa oled siin

Mõisahooned mõisakoolideks

Vasalemma mõisa peahoone saal
Vasalemma mõisa peahoone saal. Foto: Silja Konsa

Kooliaasta algus annab hea põhjuse rääkida mõisakoolidest, nende loomis- ja arenguloost. Praegu on koolihoonena kasutuses ligi 70 endist mõisahoonet. Lisaks unikaalsele õppekeskkonnale toimivad hooned sageli ka kogukonnakeskustena ja ootavad huvilisi tutvuma neis peituvate kunstiväärtustega. Artikkel ilmus ajakirja Pööning 2017. aasta sügisnumbris. www.ajakiripooning.ee

 

Mõisahooned mõisakoolideks

Mõisakoolid on saanud alguse peale 1919. a maareformi, mille käigus baltisakslastele kuulunud mõisad sundvõõrandati. Riik otsustas ligi 300 endist mõisahoonet anda koolidele. Sellega parandati oluliselt õppetingimusi, samuti pääses kasutussevõtmisega hävingust palju mõisahooneid. Kuigi 1920. aastatel ehitati palju uusi koolimaju, jäid kasutusse ka mõisahooned ning paljudes mõisates tegutsesid koolid samuti nõukogude ajal. Praegu tegutseb endistes mõisates 69 kooli. Need koolihooned toimivad kohalike keskustena ning on külalistele avatud – see annab kõigile huvilistele võimaluse nendest hoonetest osa saada. Ja mis kõige olulisem – pärand on kasutuses ning tänu sellele hästi hoitud!

 

Mõisate peidetud kunstiväärtused

Mõisate koolimajadeks kohandamine tõi endaga kaasa ümberehitusi: algselt elamiseks, külaliste vastuvõtmiseks ja ballide korraldamiseks mõeldud plaanilahendus pidi nüüd sobima hoopis kooliruumiks. Ballisaalid kohandati spordisaalideks, magamistoad klassiruumideks, raamatukogudeks jne. 1990ndatel olid mõisa peahoonete endistes ballisaalides võimlemismatid, rööbaspuud ja muud sporditarbed veel üsna tavapärane vaatepilt. Nende kohandamiste käigus tehti ümber-, juurde- ja pealeehitusi, mis praegu võivad tunduda üpriski kohatud. Siiski olid nõukogude ajal koolid mõisatele suhteliselt head omanikud, sest vähese rahaga tehti peamiselt hooldusremonti, näiteks värviti üle olemasolevad seinad, mitte aga ei eemaldatud ajaloolist krohvi, et seda uuega asendada. Ajalooliste tahveluste kaitsmiseks löödi need tihti lihtsalt vineeriga üle ega veetud prügimäele. Nii taasavastatakse nõukogudeaegse kihistuse alt nüüd seal aastakümneid peidus olnud maalinguid, stukkdekoori jms. Väga põnevaid maalinguid on välja tulnud näiteks Lääne-Virumaal Kiltsi mõisa peahoones, Viljandimaal Suure-Kõpu ja Vana-Võidu, Harjumaal Vääna mõisa ning Järvamaal Aruküla mõisa peahoones.

Maalinguid on viimaste aastate jooksul avastatud üha rohkem tänu Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute restaureerimise spetsialistide heale tööle. Maalingute restaureerimine on küll kallis, kuid neid ei pea alati täielikult restaureerima. Võimalik on maalingud esialgu konserveerida või sobival moel kinni katta. Tähtis on tagada nende säilimine, et kunagi tulevikus oleks võimalik neid restaureerida.

Mõned head näited

Aastatel 2002–2015 on mõisakoolide riiklikust programmist toetust saanud 49 kooli. Euroopa Majanduspiirkonna kultuuripärandi korrastamise programmi toel on aastail 2004–2015 korda tehtud 14 mõisahoonet ja ellu viidud sama palju arendusprojekte (andmed Eesti mõisakoolide teejuhist „Koolist mõisaks“).

Kuna ümberehitatud hooned ei mõju arhitektuurse tervikuna, siis on nüüd restaureerimisel eesmärgiks algse ruumistruktuuri säilitamine ja taastamine, ajalooliste kihistuste väljatoomine ja eksponeerimine. Et praegu on lapsi nendes koolides oluliselt vähem kui varasematel aegadel, siis on ajaloolise plaanilahenduse taastamine lihtsam. Jõuga ei ole enam vaja ilmtingimata suuri ruume luua.

Suurepärane näide restaureeritud mõisakoolist on Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, kus on lisaks peahoonele tehtud korda väga palju mõisa abihooneid, mis kohandati kooli vajadustele vastavaks. Valminud on leivakoda vanas magasiaidas, meekoda endises meiereis, keraamika- ja klaasikoda viinavabrikus, käsitöökoda jne.

 

Viljandimaal Lahmuse mõisakompleksis on abihooneid samamoodi kooli vajaduste järgi restaureeritud ja kohandatud. Erivajadustega õpilastele on loodud rehabilitatsioonikeskus, seal on ka töökojad, kus saab tutvuda savi-, puu- ja sepatööga, kanga kudumisega. Endises sepikojas asuvad õpilaskodu ja jõusaal, tall-tõllakuuris spordisaal. 

Mõisakool ei ole ainult kool

Mõisakoolid ei ole kasutusel ainult kooliruumidena, vaid mitmel muulgi otstarbel. Sageli on koolid koos mõne teise funktsiooni, nt raamatukoguga, need on kasutuses kohalike esindusruumidena vmt. Näiteks Vääna mõisa peahoonet kasutatakse väga palju valla esindusürituste, kohalike seltside kokkutulekute, kontsertide jms jaoks. Restaureeritud maalingutega läänetorni on projekteeritud eraldi sissepääs, et seda oleks võimalik kasutada peahoones toimuvast sõltumatuna.  

Vaata mõisakoolide kohta rohkem www.moisakoolid.ee/

Veel uudiseid samal teemal

I preemia laureaat Mari Tõrv kultuuriminister Indrek Saarega
24.10.2017

Muinsuskaitseamet tunnustas parimaid teadustöid

Iga-aastasel tunnustusüritusel andis Muinsuskaitseamet sel aastal välja ka tunnustused parimatele muinsuskaitsealastele teadustöödele. Preemiaid antakse välja iga kahe aasta tagant, tänavu tunnustati parimaid juba kolmandat korda.

Nargeni vraki leiukoha plaan. Allikas: Muinsuskaitseameti register.
18.10.2017

Muinsuskaitseameti kommentaarid Eesti Ekspressis ilmunud artiklile Vello Mässist

18.10.2017 ilmus Eesti Ekspressis Kirsti Vainküla kirjutatud artikkel laevaarheoloog Vello Mässist ja sellest, kuidas ta ametnikega tekkinud tüli tõttu plaanib ametist lahkuda. Hoolimata Muinsuskaitseameti antud põhjalikest kommentaaridest lisati artiklisse neist vaid pisku.