Sa oled siin

Muinsuskaitse aastaraamat 2017 räägib nõukogudeagsest kultuuripärandist

Täna esitleme 2017. aasta Muinsuskaitse aastaraamatut, mille fookuses on 20. sajandi teise poole kultuuripärand. Esitlus toimub Tartu Ülikooli aulas kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverentsil, mis sel aastal tähistab juba oma 20. juubelit. Aastaraamatut antakse välja Muinsuskaitseameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös.

Vaadates tagasi 2017. aastale muinsuskaitses, kujunes kokkuvõtvaks märksõnaks nõukogudeaegne pärand, millega oli seotud nii suuri õnnestumisi kui ka poleemikat. Raamatu kaant kaunistab vastrenoveeritud Ugala teater: Eesti modernistlikuarhitektuuri tippteos, mille puhul on säilinud nii hoone sise- kui välisilme. Teatri renoveerimise muutis eriti tähelepanuväärseks hoone suhtelisest noorusest tulenev võimalus kaasata protsessi hoone algsed autorid. Nendest üks, arhitekt Irina Raud, Ugala renoveerimisest aastaraamatus kirjutabki.   

2017. aastat jääb kindlasti veel pikaks meenutama ka 1980. aastate arhitektuuri ühe tippteose, Tallinna Linnahalli ülevärvimine. Muinsuskaitseameti avalike suhete juht Madle Lippus tõdeb oma artiklis, et kuigi sündmusena õnnetu, on see juhtumina oluline, sest andis põhjuse avalikkuse aktiivsel osalusel avada arutelu nõukogudeaegse kultuuripärandi üle.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on lähiminevikust pärit objektide restaureerimine sageli ootamatult  keeruline: “Lähimineviku pärandiga seotud hoiakud on sageli väga isiklikud, nende puhul ei ole ühised väärtused jõudnud välja kujuneda. Sellepärast on tekkinud diskussioon hinnaline - just läbi aktiivsete arutelude jõuame lõpuks selleni, mida lähiajaloo puhul peame oluliseks ja säilitamisväärseks.”

Ka olulisemad möödunud aastal lisandunud mälestised on 20. sajandist:  mälestiste nimekiri täienes nõukogudeaegse raudteearhitektuuri näidete, Narva ja Valga raudteejaamade ning autentse sise- ja välislahendusega Piira veterinaarravila võrra.

Kunsti  valdkonnas oli 2017. aastal samuti mitmeid tähelepanuväärseid töid nõukogude ajast. Üheks olulisemaks möödunud aastal konserveeritud objektiks on Naissaare mereväelase pannoo. Seoses sellega tuleb aastaraamatus ka laiemalt juttu meil seni vähe tähelepanu pälvinud nõukogudeaja militaarkunstist.

Lisaks nõukogude pärandile annab Muinsuskaitse aastaraamat ülevaate ka teistest valdkonnas esile tõusnud teemadest ja olulisematest restaureeritud objektidest nagu Lutheri masinasaal, Ellamaa elektrijaam, ajalooliste võimlahoonete restaureerimine Tallinnas ja Pärnus, uuenenud Balti jaama turg, värske ilme saanud  Tartu ülikooli vana anatoomikum jpt.

Arheoloogiarubriigis kirjutatakse skelettidest meie jalge all ehk matmispaikade uurimisest. See valdkond arheoloogias on olnud viimastel aastatel väga uuringuterohke, tingituna hoogustunud kinnisvaraarendusest ja teedeehitusest. Aastaraamatus tutvustatavad arheoloogid kolme silmapaistvamat väljakaevamist-uuringut: Vana-Kaarli kalmistu Tallinnas, Vana-Vastseliina kalmistu ja Tartu Raadi kalmistu Telleri kabel. Nende uuringute käigus välja puhastatud ligi 600 luustikku ja nende matused annavad väga palju väärtuslikku ainest uurimaks näiteks inimeste kunagise igapäevaelu ja tervise kohta.

Kroonika rubriigis vaadatakse tagasi muinsuskaitseameti loomisele 25. aastat tagasi ja mälestiste nimekirjade suuremahulisele uuendamisele 20 aastat tagasi. Oliver Orro analüüsib põhjalikumalt tollast oludest lähtunud praktikat ehk objektide massilist kaitse alla võtmist: kuidas on pöördelistel hetkedel koostatud kaitsenimekirjad ajaproovile vastu pannud?

Raamatu toimetaja on Reesi Sild ja kujundaja Tuuli Aule.

Vaata Muinsuskaitse aastaraamat 2017 sisukorda  bit.ly/2kCwhOu.
Varem ilmunud aastaraamatud www.muinsuskaitseamet.ee/aastaraamat

Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo kauplustes ning Ajaloomuuseumi ja KUMU muuseumipoodides.

Aastaraamat ilmub Muinsuskaitseameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna ning EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostöös ning sel aastal juba neljateistkümnendat korda.

Reesi Sild
Muinsuskaitse aastaraamatu toimetaja
517 2613
reesi.sild@gmail.com

Veel uudiseid samal teemal

Rõuge muinastalu 2017. aasta suvel, kui püstkoda alles ootas kokku panemist. Foto: Jaana Ratas
18.06.2018

Ajarännak Rõuge muinastalus

Juba seitsmel suvel on Rõuge muistse linnuse jalamil, muinsuskaitsealuse asulakoha serval olnud võimalik jälgida ainulaadse talukompleksi kerkmist. Eksperimentaalarheoloogia põhimõtteil rajatud Rõuge muinastalu pärineks justkui 1000 aasta tagusest ajast, mil Läänemerel seilasid veel viikingid, sepad sulatasid rauda ning linnuse vallid hädalisele varju pakkusid. Muinastalu ehitamist eest vedava Tiit Kobrusepa ja projektiga seotud arheoloogide eesmärgiks ongi omal nahal järele proovida ning huvilistele tutvustada rauaaegset eluolu ning erinevaid muinastehnoloogiaid.

Foto: Merily Remma
15.06.2018

Millele mõelda enne, kui ukse roosaks värvid?

Viimasel kuul on palju poleemikat tekitanud Tallinna vanalinnas asuva Hanna-Liina Võsa laulustuudio uks, millle stuudioomanikud hoonet korrastades üleni roosaks värvisid. Uks on tekitanud palju positiivset elevust ning leidnud kümnetes tuhandetes kordades jagamist sotsiaalmeedias. Muinsuskaitsjates on tegu aga põhjustanud nördimust – kuidas võib tulla mõttele UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna 19. sajandist pärineva uhke nikerdustega uks ühevärviliseks võõbata? Küsimus pole selles, kas roosa värv meeldib või mitte, vaid selles, kas lahendus on hoonele sobilik ning ajaloolist ust säilitav.