Muinsuskaitsealad saavad lähiaastatel uued kaitsekorrad

Käesoleva aasta 1. maist kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet koos kohalike omavalitsustega võtnud ette uute kaitsekordade koostamise kõigile 12 muinsuskaitsealale. Kaitsekorrad valmivad koostöös kohaliku kogukonna ja valdkonna ekspertidega hiljemalt 2023. aastaks. Esimesena alustati augustikuus tööd Kuressaares ja Pärnus.

„Suur osa muinsuskaitsealadest on moodustatud 1970. aastatel, viimatised põhimäärused, millega muinsuskaitsealadel ehitamise ja arendamise põhimõtted määratleti, pärinevad valdavalt 2000. aastate algusest. Muutunud õigusruum ning ootused ühiskonnas vajavad värsket pilku ja senisest praktikast enam kohalikku pärandikogukonda kaasavate põhimõtete väljatöötamist. Ajaloolised linnakeskmed on kultuuripärandina meie ühine vara, mis kannavad igale paigale ainuomast identiteeti. Küsimus ei ole ainult loakohustuse või muinsuskaitselise järelevalve vajaduses ja reeglites, vaid iga muinsuskaitseala kaitsekord peab aitama ala eripära paremini esile tuua ja pärandi potentsiaali kogukonna arengus ära kasutada,” ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Esimesena alustati töid Kuressaares ja Pärnus, kus toimuvad hetkel muinsuskaitseala inventeerimised, mille käigus vaadatakse üle hoonete seisukord ja määratakse väärtusklassid. 2019. aastal on plaanis töödega alustada veel ka Valgas, Tartus, Paides ja Rebalas. 2020. aastal alustatakse kaitsekordade uuendamist Rakveres, Võrus, Haapsalus, Lihulas, Viljandis ja Tallinnas. Inventuure aitavad läbi viia valdkonna eksperdid ning sellesse on kaasatud ka Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

Muinsuskaitseala kaitsekord määrab muinsuskaitseala nimetuse ja piiri ning kaitse eesmärgi. Kaitsekorraga kehtestatakse alal asuvate ehitiste väärtusklassid ja kaitse tagamiseks vajalikud nõuded, sealhulgas ehitamise üldised tingimused vastavalt väärtusklassidele, samuti olulised vaated muinsuskaitsealale ning objektidele selle piires ning muud kitsendused. Vajadusel määrab kaitsekord ka loa- ja säilitamiskohustust puudutavad leevendused. Väärtuste väljaselgitamine ja hoonete väärtusklasside määramine toimub koostöös hoonete omanike ja kogukonnaga. Muinsuskaitseala kaitsekorralduskava koostamiseks kutsub Muinsuskaitseamet igal muinsuskaitsealal kokku töögrupi, kuhu kuuluvad nii Muinsuskaitseameti kui ka kohaliku omavalitsuse esindajad ning sõltumatud eksperdid.

Eesti kultuuripärand on lisaks üksikmälestistele riigi kaitse all ka aladena – meil on 12 muinsuskaitseala, millest 11 on ajaloolised linnakeskmed ja üks maastikuline – Rebala muinsuskaitseala.

Kuni uute kaitsekordade kehtestamiseni kehtivad muinsuskaitsealadel senised muinsuskaitseala põhimäärused.

Kaitsekordade koostamise kohta loe lähemalt siit.

Lisainfo