Muinsuskaitseamet ei nõustu Linnamäel paisutuse lõpetamisega
Muinsuskaitseameti hinnangul on Linnamäe hüdroelektrijaama paisu vee erikasutusloa pikendamata jätmine Keskkonnaameti poolt põhjendamatu, sest selles on arvestamata jäetud kõik teised keskkonnaeesmärgid ja mõjud peale rändekalade. Muinsuskaitseameti seisukohast on paisutuse lõpetamisega tekitatavad tagajärjed mitmes valdkonnas märkimisväärsed ning peab seetõttu vajalikuks viia küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsuse tasandile.
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on jõe vaidlusalune osa, lõik Jägala joast kuni Linnamäe paisuni, Natura2000 kaitseala oma oletatava potentsiaali, mitte seal hetkel elavate kalaliikide tõttu. „Läbi viidud keskkonna mõjude hinnang kinnitab, et tänase olukorra jätkumine ei sea ohtu ühegi kaitstava liigi tänast eksisteerivat seisu. Paisutuse lõpetamine oleks keskkonnahäiring, mille mõjud ei ole täna selged. Kokkuvõtvalt jõutakse keskkonnamõjude hinnangus kolme olulise valdkonna, loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkonna kaalumisel järeldusele, et eelistatud lahenduseks on olemasoleva olukorra säilitamine.“
Ehitismälestisena riikliku kaitse all oleva Linnamäe hüdroelektrijaama pais on heas seisukorras ning suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Mälestise tähenduse seisukohalt on väga oluline selle säilimine sobivas keskkonnas - vett paisutades. Kultuurimälestis säilib kõige paremini, kui see on kasutuses ning Linnamäe hüdroelektrijaamal on selle töös hoidmisest huvitatud omanik. Mälestise lammutamine või osaline lammutamine on mõeldamatu.
Raie sõnul tugineb Keskkonnaameti kavatsus keelduda vee erikasutusloa andmisest, samuti keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiiduta jätmine ühekülgsele vaatele. Ka mõju kultuuripärandile on osa keskkonnaalasest mõjust. Eeltoodut arvesse võttes on Muinsuskaitseamet seisukohal, et kuna ametid pole aastate jooksul tulemuseni jõudnud, tuleb enne paisul muudatuste tegemist oodata ära Vabariigi Valitsuse seisukoht. Samal seisukohal on Kultuuriministeerium, kes saatis eile Keskkonnaametile antud asjaoludele tähelepanu juhtimiseks ametliku kirja. Kultuuriminister ning Keskkonnaminister on omavahelisel kohtumisel küsimuse viimiseks valitsuse tasandile juba kokkuleppele jõudnud.
Lisainfo:
Madle Lippus
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
56 667 058
madle.lippus@muinsuskaitseamet.ee
Veel uudiseid samal teemal
Täna algavad Euroopa muinsuskaitsepäevad tutvustavad kultuuri ja meelelahutusega seotud pärandit
12.-15. septembrini tähistatavate Euroopa muinsuskaitsepäevade raames toimub ligi 60 ekskursiooni, loengut, näitust ja kontserti, mis tutvustavad kultuurielu ja meelelahutusega seotud pärandit. Muinsuskaitsepäevade sündmused leiavad aset üle Eesti ning on suuremaltjaolt külastajatele tasuta.
Kogemus Lalsi kiriku restaureerimisest kogukonnaprojektina
Muinsuskaitseameti nõunik Triin Reidla jagab muljeid Viljandimaal Lalsi külas juuni algul toimunud katusekonstruktsiooni restaureerimisetöötoast, kus viie päevaga sai tänu ligi kolmekümne vabatahtliku pingutustele korda Lalsi õigeusu kiriku peakuppel. See MTÜ Vanaajamaja ning kohalike eestvedamisel juba mitmendat suve korraldatud restaureerimislaager-talgud on omataoliste hulgas üks väheseid jätkusuutlikke, millega on õnnestunud ära erakordselt palju hädavajalikku tööd.