Sa oled siin

Muinsuskaitseamet esitleb raamatut keskaegsetest altaritest ja retaablitest ning tutvustab teost pühakodade programmi teisest tegutsemisperioodist

Jõelähtme kiriku restaureeritud tornikiiver. Foto Muinsuskaitseamet.
Jõelähtme kiriku restaureeritud tornikiiver. Foto Muinsuskaitseamet.

7. märtsil tutvustab Muinsuskaitseamet kahte värskelt trükist tulnud raamatut. Anu Männi teost „Keskaegsed altarid ja retaablid“ ning Muinsuskaitseametis koostatud raamatut „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“.

„Keskaegseid kirikuid peetakse meie arhitektuuri pärliteks, ent kiriku kõige tähtsam osa – altar – on seni jäänud tähelepanuta. Raamatus „Keskaegsed altarid ja retaablid“ käsitletakse Eesti keskaegseid altareid ja neid kaunistanud retaableid kunsti- ja sotsiaalajaloo vaatevinklist. Uuritakse, kuidas kasvas sajandite jooksul kõrvalaltarite hulk, kes neid altareid rajas ja kuhu, ning kuidas neid kaunistati. Analüüsitakse altariretaablite – nikerdatud ja maalitud ehisseinte – pildikeelt. Milliseid sõnumeid kandsid pühakute legendid? Kuidas vastandati häid ja halbu tegelasi? Milliseid emotsioone pildid esile kutsusid? Kuidas mõjutas välismaalt tellitud teos siinset kunstiloomingut? Mis sai keskaegsetest altaritest pärast reformatsiooni?“ ütles raamatu toimetaja, Eesti Kunstiakadeemia dotsent Anneli Randla.

Sarjas „Eesti kirikute sisustus“  ilmunud raamatu autor on Tallinna Ülikooli vanemteadur ning ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse juhataja Anu Mänd. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, doktorikraadi kaitsnud Kesk-Euroopa Ülikoolis Budapestis. Peamised uurimisvaldkonnad on keskaja sotsiaalajalugu ja visuaalkultuur. Ta on mitme raamatu, sh „Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350–1550“ (2004), „Kirikute hõbevara: Altaririistad keskaegsel Liivimaal“ (2008) ja „101 Eesti kullassepateost“ (2018) autor ning raamatute „Kümme keskaegset tallinlast“ (2006), „Tallinna Suurgild ja gildimaja“ (2011) ja „Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg“ (2012) kaasautor.

Raamatu toimetas Anneli Randla, kujundas Sirje Ratso ja fotodega varustas Stanislav Stepaško. Monograafia sisaldab ka rikkalikult illustreeritud kataloogi.

Muinsuskaitseameti koostatud raamat „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“ tutvustab osa pühakodade programmi toel tehtud töödest aastatel 2014-2018. Rikkalikult illustreeritud trükises on valiku põhimõtteks esitleda ühest küljest suuremaid, keerulisemaid ja huvitavamaid projekte, teisest küljest aga kajastada programmist toetatud tööde mitmekesist iseloomu. Raamatus on ülevaateid mahukatest katusetöödest, mis moodustasid programmi põhiosa, kajastatud on ka müüritöid ja vitraažakende korrastamist. Esindatud on kirikusisustuse ennistamine altarimaalidest karikateni.

Programmi saavutuste esitlemise kõrval juhib raamat tähelepanu järjepideva pärandihoiu vajalikkusele, sest kultuuriväärtusi pole võimalik säilitada tulevastele põlvedele vaid ühekordsete toetuste abil.

Raamatu toimetas Anneli Randla ja kujundas Andres Tali.

Mõlema raamatu väljaandmist on toetatud programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“.

Fotomaterjaliga saab tutvuda Muinsuskaitseameti Facebooki lehel:

„Keskaegsed altarid ja retaablid“

„Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“

Lisainfo

Anneli Randla
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja
anneli.randla@artun.ee
 
Sille Sombri
Muinsuskaitseameti pühakodade nõunik
sille.sombri@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

muuseumide infosüsteem
07.08.2019

Avalikustati hange uue muuseumide infosüsteemi arenduspartneri leidmiseks

Registrite ja infosüsteemide keskus kuulutas välja hanke uue muuseumide infosüsteemi arenduspartneri leidmiseks, hanget tutvustatakse 12. ja 22. augustil kell 15.00-17.00 RIK Tallinna kontoris aadressil Lubja 4. Infopäeval osalemiseks on vajalik eelregistreerimine aadressil elis.riispapp@rik.ee.

Muuseumide infosüsteem (MuIS) on mõeldud Eesti muuseumikogude haldamiseks, kirjeldamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks. Tegemist on veebipõhise töökeskkonnaga, mis on oma olemuselt maailmas ainulaadne, kuna see on mõeldud kõikidele Eesti muuseumidele, sõltumata nende ainevaldkonnast, suurusest või omandivormist. 

Hiiesaar Pärnu jões, 1976. Foto: A. Sillasoo, kultuurimälestiste register
25.07.2019

Muinsuskaitseamet kuulutas välja hanke looduslike pühapaikade inventeerimiseks Pärnumaal

Muinsuskaitseamet kuulutas välja hanke, et inventeerida looduslikud pühapaigad ajaloolise Pärnumaa Häädemeeste, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori ja Vändra kihelkondades, mis jäävad Rail Balticu trassikoridori. Inventeerimine toimub Kultuuriministeeriumi arengukava "Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine" raames, projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.