Sa oled siin

Muinsuskaitseamet esitleb raamatut keskaegsetest altaritest ja retaablitest ning tutvustab teost pühakodade programmi teisest tegutsemisperioodist

Jõelähtme kiriku restaureeritud tornikiiver. Foto Muinsuskaitseamet.
Jõelähtme kiriku restaureeritud tornikiiver. Foto Muinsuskaitseamet.

7. märtsil tutvustab Muinsuskaitseamet kahte värskelt trükist tulnud raamatut. Anu Männi teost „Keskaegsed altarid ja retaablid“ ning Muinsuskaitseametis koostatud raamatut „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“.

„Keskaegseid kirikuid peetakse meie arhitektuuri pärliteks, ent kiriku kõige tähtsam osa – altar – on seni jäänud tähelepanuta. Raamatus „Keskaegsed altarid ja retaablid“ käsitletakse Eesti keskaegseid altareid ja neid kaunistanud retaableid kunsti- ja sotsiaalajaloo vaatevinklist. Uuritakse, kuidas kasvas sajandite jooksul kõrvalaltarite hulk, kes neid altareid rajas ja kuhu, ning kuidas neid kaunistati. Analüüsitakse altariretaablite – nikerdatud ja maalitud ehisseinte – pildikeelt. Milliseid sõnumeid kandsid pühakute legendid? Kuidas vastandati häid ja halbu tegelasi? Milliseid emotsioone pildid esile kutsusid? Kuidas mõjutas välismaalt tellitud teos siinset kunstiloomingut? Mis sai keskaegsetest altaritest pärast reformatsiooni?“ ütles raamatu toimetaja, Eesti Kunstiakadeemia dotsent Anneli Randla.

Sarjas „Eesti kirikute sisustus“  ilmunud raamatu autor on Tallinna Ülikooli vanemteadur ning ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse juhataja Anu Mänd. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, doktorikraadi kaitsnud Kesk-Euroopa Ülikoolis Budapestis. Peamised uurimisvaldkonnad on keskaja sotsiaalajalugu ja visuaalkultuur. Ta on mitme raamatu, sh „Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350–1550“ (2004), „Kirikute hõbevara: Altaririistad keskaegsel Liivimaal“ (2008) ja „101 Eesti kullassepateost“ (2018) autor ning raamatute „Kümme keskaegset tallinlast“ (2006), „Tallinna Suurgild ja gildimaja“ (2011) ja „Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg“ (2012) kaasautor.

Raamatu toimetas Anneli Randla, kujundas Sirje Ratso ja fotodega varustas Stanislav Stepaško. Monograafia sisaldab ka rikkalikult illustreeritud kataloogi.

Muinsuskaitseameti koostatud raamat „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“ tutvustab osa pühakodade programmi toel tehtud töödest aastatel 2014-2018. Rikkalikult illustreeritud trükises on valiku põhimõtteks esitleda ühest küljest suuremaid, keerulisemaid ja huvitavamaid projekte, teisest küljest aga kajastada programmist toetatud tööde mitmekesist iseloomu. Raamatus on ülevaateid mahukatest katusetöödest, mis moodustasid programmi põhiosa, kajastatud on ka müüritöid ja vitraažakende korrastamist. Esindatud on kirikusisustuse ennistamine altarimaalidest karikateni.

Programmi saavutuste esitlemise kõrval juhib raamat tähelepanu järjepideva pärandihoiu vajalikkusele, sest kultuuriväärtusi pole võimalik säilitada tulevastele põlvedele vaid ühekordsete toetuste abil.

Raamatu toimetas Anneli Randla ja kujundas Andres Tali.

Mõlema raamatu väljaandmist on toetatud programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“.

Fotomaterjaliga saab tutvuda Muinsuskaitseameti Facebooki lehel:

„Keskaegsed altarid ja retaablid“

„Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018“

Lisainfo

Anneli Randla
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja
anneli.randla@artun.ee
 
Sille Sombri
Muinsuskaitseameti pühakodade nõunik
sille.sombri@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

Pärandivaderid Parksepa Keskkoolist. Foto: Andres Breidaks
23.05.2019

Muinsuskaitseamet toetas muuseumide ja muinsuskaitse valdkondade arendamist ligi 150 000 euroga

Selgunud on Muinsuskaitseameti taotlusvooru "Kultuuripärandi valdkonna arendamine" tulemused. Sel aastal esimest korda läbi viidud ühisest taotlusvoorust saavad toetust 34 muinsuskaitse ja muuseumivaldkonna arendamiseks mõeldud projekti kogusummas 149 998 eurot.

Vaade Haapsalule. Foto: Reio Avaste
20.05.2019

Ehitamine ja restaureerimine muinsuskaitsealal

Erinevalt tavapärasest ehituspraktikast võib muinsuskaitsealal ehitamine ja restaureerimine tähendada spetsiifiliste nõuete täitmist, samas võib lihtsamad hooldus- ja remonttööd teha ilma Muinsuskaitseameti kooskõlastuseta. Esimese sammuna tasuks nõu küsida Muinsuskaitseameti maakonnanõunike käest, kes oskavad täpselt ütelda, millega on vaja arvestada ja oskavad anda vajalikke näpunäiteid väärtuslike hoonete hoidmiseks.