Sa oled siin

Muinsuskaitseamet esitleb värsket muinsuskaitse aastaraamatut

Rahu kino freskopannoo. Foto Andres Uueni
Rahu kino freskopannoo. Foto Andres Uueni

Muinsuskaitseamet esitleb täna, 9. juunil algusega kell 16.00 oma Facebooki lehel veebisündmusena värsket muinsuskaitse aastaraamatut. Tegu on valdkonna iga-aastase artiklikogumikuga, mis annab ülevaate eelmise aasta olulisematest tegudest muinsuskaitsemaastikul.

Raamat pakub läbilõiget valdkonnast, kajastatakse nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui ka näiteks linnaruumiga seotud teemasid.

„Autorite seas on nii restauraatoreid, arhitekte, arheolooge, ajaloolasi kui ka omanikke, kes arutlevad muinsuskaitse ja restaureerimise üle igaüks ise vaatenurgast. Lood peegeldavad valdkonna võlu – iga ajalooga objekt on ainulaadne ning selle kordategemist või uurimist saadab põnev debatt väärtuste üle. Põhiküsimusteks on, millist osa pärandist tuleks tingimata säilitada nii, et vana jääks ausalt vanaks, mida võiks arendada ja nüüdisajastada ning kuidas seda kõike teha,“ ütles aastaraamatu toimetaja Kais Matteus.

Muinsuskaitse aastaraamatu teeb eriliseks asjaolu, et enamik autoritest on ise restaureerimistöödega seotud ehk need, kes teavad nii materjalidest kui ka üldisest kontseptsioonist kõige enam.

Kaaneloo kangelane on Haapsalu linnuse muuseum. Muuseumi juhataja Kaire Tooming kirjeldab haaravalt, kuidas õnnestus linnuse varemetesse rajada üks Eesti moodsamaid muuseume. Pikemalt saab lugeda ka Tallinna Noblessneri laevatehase hoonete metamorfoosist lagunevatest tööstushoonetest pealinna atraktiivseimaks hoonetekompleksiks ja linnaruumiks. Aastaraamat näitab ilmekalt, kui lai ja eriilmeline on meie ehitismälestiste nimekiri. Siit leiab veel Paksu Margareeta, Vastseliina linnuse, Nõva puitkiriku, Sangaste ringtalli ja Vilsandi tuletorni restaureerimise ja arendamise lood. Vana maja koduks kohandamise rõõmudest ja väljakutsetest saab aimu Kodu rubriigist, kus on kirjeldatud nii puitpitsilise Tartu puumaja kui ka Pärnu kuurordis asuva 1930. aastate villa taastamise keerdkäike. Ehitusinsener teeb puust ja punaseks, miks on vaja teha vana maja juures elementaarseid hooldustöid ja kuid palju aitab see meil säästa kinnisvara ennast ja pikas plaanis kokku hoida väljaminekutelt.

Üle ega ümber ei saa vanalinnade uutest keskväljakutest – kuidas tagada nende edasine kasutus ja „elusus“ ja millised on muinsuskaitseala tänavate ja väljakute rekonstrueerimise ehituslikud õppetunnid?

Kino Rahu freskopannoo loomisest ja keerulisest eemaldamisest kirjutab Hilkka Hiiop. Pannoo saatus on näide olukorrast, kus hoones olev monumentaalkunst on väärtuslikum kui hoone ise. Valgust heidetakse ka viimase aja vitraažibuumile Eesti kirikutes ja arutletakse sealjuures uute vitraažide maitse-ja stiiliküsimuse üle.

Arheoloogid kirjutavad, milliseid uusi ja üllatavaid teadmisi on andnud meile Tallinna eeslinnade arheoloogilised kaevamised.

Käsitlust leiavad muutumises olevad muinsuskaitsealad, nii vanalinnade hoone-hoone kaupa inventeerimise ja hindamise protsess kui ka uudne ja kohalikke kaasav kaitse korraldus. Oliver Orro uurib, mida teha, kui kultuurimälestis on hävimas või hävinud ja millisel juhul võiks kummituseks muutunud ehitiste asemele ehitada koopia.

Muinsuskaitseamet tutvustab värsket aastaraamatut oma Facebooki lehel kell 16.00 algava veebisündmusel, kus teemadel kas ja kuidas aitab kogukonna huvi meie ümber olevaid väärtuseid hoida ja kas arendada saab ka säilitades arutlevad Oliver Orro, Hilkka Hiiop, Elo Kiivet ja Siim Raie.

„Muinsuskaitse aastaraamatu 2019“ toimetas Kais Matteus ja kujundas Tuuli Aule.

Raamatu väljaandjateks on Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond ja Eesti Kunstiakadeemia.

                                                                                                            

Vaata lisaks:

Üritus Muinsuskaitseameti Facebooki lehel - https://www.facebook.com/events/206696833656074/

Fotogalerii värske aastaraamatu fotodest - https://bit.ly/2Y9Z00o

Raamatu sisukord ja varasemad väljaanded - https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/aastaraamat

Raamatut saab osta Muinsuskaitseametist ning Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoodidest.

 

Lisainfo

Kais Matteus

Kais.Matteus@muinsuskaitseamet.ee

53437741

 

Veel uudiseid samal teemal

18.09.2020

Muinsuskaitseamet ootab kuni 30. septembrini toetuste taotlusi

Kuni kuu lõpuni on avatud Muinsuskaitseameti toetuste tähtajaline taotlusvoor. Toetust saab küsida kõikide mälestise liikide kohta (sh muinsuskaitseala ehitised). Ootame teie taotlusi Kultuurimälestiste registri kaudu või vastaval vormil hiljemalt 30. septembriks 2020.

Oktoobris avatakse ka omandireformi reservfondi taotlusvoor 2021, millest toetatakse omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste kordategemist.  Sinna saab taotlusi esitada ajavahemikus 10.-31. oktoober 2020.

Joonisel fragment Haapsalu vanalinna detailplaneerimisprojekti korrektuurist. Graafiline osa 1980 (ERA.T-76.1.5084)
17.09.2020

Konkurss kultuurimälestiste registri peaspetsialisti ametikohale

Otsime kolleegi kultuurimälestiste registri peaspetsialisti ametikohale. Tegu on asenduskohaga.

Kandideerida saab kuni 4. oktoobrini.