Sa oled siin

Muinsuskaitseamet otsib oma meeskonda referenti

Muinsuskaitseameti ülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riiklik järelevalve mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, muuseumipoliitika rakendamine ja valdkonna arendamine, kultuurimälestiste registri ja muuseumide infosüsteemi pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja pädevustunnistuste väljastamine.

Otsime oma meeskonda REFERENTI,

Kelle tööülesanded on:

  • koosolekute protokollimine;
  • lepingute ettevalmistamine;
  • hinnapakkumiste küsimine;
  • ürituste korraldamine;
  • andmete sisestamine infosüsteemidesse.

 

Nõudmised kandidaadile:

  • varasem samalaadse töö kogemus;
  • eesti keele oskus kõrgtasemel;
  • korrektsus ja täpsus asjaajamisel;
  • avatus, abivalmidus ja koostöötahe.

 

Kasuks tuleb:

  • varasem riigiasutuses töötamise kogemus;
  • lai silmaring, huvi kultuuripärandi vastu.

 

Omalt poolt pakume:

  • töökohta Tallinna vanalinnas;
  • 35 päeva põhipuhkust, 3 tasustatud tervisepäeva;
  • brutopalka 1400 eurot.

 

Lisainformatsioon: Kandideerimiseks saada palun oma CV aadressile info@muinsuskaitseamet.ee kuni 19. jaanuar. Küsimustele oskab vastata kantselei juhataja Merlin Peever, 640 3050.  

Vaata ka Muinsuskaitseametit kui tööandjat tutvustavat videot.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel

 

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.