Sa oled siin

Muinsuskaitseamet peatas omavolilised värvimistööd Linnahallil ja nõuab värvi eemaldamist

Linnahalli fassaadi värvimisega on rikutud muinsuskaitseseadust, mis keelab ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata muuta mälestise fassaadi.  Kõnealuse fassaadi värvimistöödeks ei ole Muinsuskaitseamet ega selle halduspartner Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond väljastanud tööde teostamise luba. Sellest tulenevalt on  Muinsuskaitseamet peatanud omavolilised tööd hoonel ja nõuab sellele kantud värvikihi eemaldamist.

Riigikogu liikme ja Tallinna Linnahall AS nõukogu liikme Märt Sultsi ja Silver Seeblumi eestvedamisel Linnahallil toimunud tööde osas on küll Muinsuskaitseameti ja Tallinna muinsuskaitse osakonnaga eelnevalt konsulteeritud, kuid mälestise ülevärvimise osas on mõlema ametkonna seisukoht olnud eitav. Töid teostades tegutseti teadlikuna kehtivatest nõuetest ja eirati neid tahtlikult. See muudab juhtunu Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul eriti kahetsusväärseks: „Märt Sults Riigikogu liikme ja Linnahalli nõukogu liikmena peaks oma käitumisega olema eeskujuks. Praegusel juhul on ta aga teadlikult rikkunud seadust.“  

Muinsuskaitse all on vaid väike, kuid olulisim osa meie ehituspärandist. Linnahalli ülevärvimisega on Muinsuskaitseseadust rikutud mitmes punktis. § 5 keelab mälestise rikkumise, §24 lg 1 p 6 ja 7 keelab ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata muuta mälestise fassaadi ja selle ilmet, sealhulgas värvilahendust. Muinsuskaitseseaduse § 16 lg 1 kohaselt vastutab mälestise omanik mälestise säilimise eest ning mälestisel ehitades, konserveerides või restaureerides peab järgima seaduses nendele tegevustele sätestatud kitsendusi. Kui omanikul tekib soov midagi olulist hoone juures muuta, on ainus võimalik samm pöörduda kõigepealt Muinsuskaitseametisse. Lähtudes Muinsuskaitseseadusest, mis paneb omanikule kohustuse tagada mälestise säilimine, algatab Muinsuskaitseamet Linnahalli omaniku Tallinna Linnahall AS suhtes väärteomenetluse.   

Muinsuskaitseameti peadirektori sõnul on kahetsusväärne, et kooskõlastamata tööd Linnahallil on Tallinna Linnahall ASi omanikuna sisuliselt tellinud või lubanud Tallinna linn ise, kes halduslepingu alusel Tallinnas ka riiklikke Muinsuskaitsealaseid kohustusi täidab. Korduvatest märgukirjadest hoolimata ei ole Tallinna Linn viimaste aastate jooksul Linnahalli katva graffiti ning ümbritseva piirkonna väljanägemise osas midagi ette võtnud. „Praeguse juhtumi foonil on meil tekkinud kahtlus Tallinna Linna üldisemas võimekuses halduslepingust tulenevaid kohustusi täita,“ ütleb Siim Raie. 

Viimastel aastatel on Muinsuskaitseamet hakanud nõukogudeaegsete hoonete kaitsele üha enam tähelepanu pöörama.  Linnahall on omaaegne arhitektuurne tippteos, millel on säilinud algne maht, väliskujundus- ja viimistlus ja siselahendus. Tegemist on sümbolehitisega, millle saatus ja kasutusvõimalused pakuvad jätkuvalt palju kõneainet.

Täna toimunud osapoolte kohtumisel lepiti kokku, et Märt Sults ja Silver Seeblum esitavad 8. septembri jooksul täpse plaani ja ajakava värvi eemaldamiseks Linnahalli läänefassaadilt.

 

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.