Sa oled siin

Muinsuskaitseamet toetab kultuuriväärtuslike pühakodade restaureerimist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

2018. aastal pühakodade programmi esitatud taotluste kogumaht näitab, et Eesti arhitektuuripärandi üks väärtuslikum osa vajab järjepidevalt hoolt ja korrastamist. Kokku esitati taotlusi rohkem kui 4 miljoni euro ulatuses, programmi eelarve on viimasel seitsmel aastal püsinud 660 486 euro juures. Lõviosa programmi toetustest läheb ka sel aastal kirikute avariiliste tornikiivrite ja katuste restaureerimiseks, lõpuni viiakse mitu eelnevatel aastatel alustatud suuremahulist tööd.

„Käesolev rahastamisotsus on käimasoleva programmiperioodi viimane. Kokku on 5 aasta jooksul riik programmi kaudu panustanud pühakodade kordategemisse 3,5 miljonit eurot. 2018. aasta taotlusvoor, kus ühele toetuseurole oli konkurss kuuekordne, näitab selget vajadus jätkata süsteemset investeerimist meie ühe väärtuslikuma osa kultuuripärandi säilimisse,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Uutest suurematest töödest alustatakse sel aastal EAÕK Suure-Jaani Pühade Peetruse ja Pauluse kiriku katusemaastiku restaureerimise, EELK Pärnu Eliisabeti katuse restaureerimisega ning EELK Pühajõe kiriku kehvas seisukorras laastukatuse vahetusega. Kavas on ka mõned väiksemahulisemad katuste hooldusremonttööd – nt EELK Muhu kiriku juures ja Eesti ühe vanima puukiriku, EELK Ruhnu vana kiriku juures.

Jätkuprojektina sai programmist toetuse möödunud aastal kogukonna initsiatiivil alguse saanud ja vabatahtlike abiga läbi viidud EAÕK Lalsi Püha Nikolause kiriku avariiliste katuste remont. Tänavuste toetuste abiga viiakse lõpuni EELK Jõelähtme kiriku tornikiiver ja EELK Järva-Jaani kiriku kõik katused ja tornikiiver. Jätkuprojektidena lähevad sel aastal edasi tööd EAÕK Sindi Jumalailmumise kirikus, kus sel aastal korrastatakse eeskoja ja torniga külgnevad katused. Samuti jätkuvad tööd EELK Urvaste kiriku katuse, MPEÕK Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku fassaadi ja mitmete teiste kirikute juures. Edasi minnakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimisega.

Programmi teadus- ja arendustegevuse valdkonna kaudu jätkatakse Eesti kirikute andmebaasi kirikud.muinas.ee täiendamist ja viiakse läbi siseviimistlusuuringud Ridala ja Koeru kirikutes. Koostöö jätkub Tallinna Tehnikaülikooliga Eesti pühakodade kivimüüride niiskuskahjustuste ja sooldumise uurimistöö raames, sealjuures jätkatakse ka kirikute tuulutuse kontrolleri arendamist ja testimist.  

Võimalikult tasakaalustatud lõpptulemuse saavutamiseks on pühakodade programmi taotluste hindamissüsteem mitmetasandiline. Viimases etapis teeb toetuste andmise lõppotsused programmi 15-liikmeline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide, ministeeriumite, omavalitsuste liitude esindajad ja sakraalarhitektuuri eksperdid. Täpsem ülevaade programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ toetustest ning taotluste hindamissüsteemist ja kriteeriumitest on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel: www.muinsuskaitseamet.ee/puhakodade-programm/eelarved-ja-toetused    

Lisainfo:
Sille Sombri
Programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ koordinaator
640 3068
sille.sombri@muinsuskaitseamet.ee

 

Veel uudiseid samal teemal

Kaitsekleebiste eemaldamine maalingult pärast selle kinnitamist uude asukohta. Foto Taavi Tiidor
16.02.2018

Esimene näide seinamaali päästmise aktsiooni edukast lõpust

2013. a tekkis ajakirjanduses elav arutelu Tartu vana kaubamaja lammutamise teemal. Avaliku huvi keskmes oli hoones paiknenud restorani Tarvas seinale maalitud Elmar Kitse pannoo, mille saatus sattus lammutamisele määratud hoones ootamatult ohtu. Insenerid ja konservaatorid olid seepärast töötanud kunstiteose päästmiseks välja plaani, mis nägi ette teose seinast lahti lõikamise ja eemaldamise koos krohviga.

Juhan Kilumets, Siim Raie ja Hilkka Hiiop Pöide kiriku maalinguid avamas. Foto Mart Viljus
05.02.2018

Keskaegsete seinamaalingute uued leiud Pöide ja Keila kirikus

Pöide kirik on avaldanud oma saladusi pikaldaselt, aga seda põnevam on see protsess olnud. Viimastel aastatel on järgemööda leitud kooriruumi maalitud roosaken (vt muinsuskaitse aastaraamat 2012), pikihoone maalitud roosaken ja tornialuse võlviku maalitud lopsakas (leht?)dekoor. Aga see ei olnud veel kõik: 4. juulil 2016 tuli Hilkka Hiiopi skalpelli alt välja selle aasta sensatsioonilisim maalinguleid, mis või isegi kes sai hüüdnimeks Pöide Juku.