Sa oled siin

Muinsuskaitseamet tunnustas parimaid teadustöid

I preemia laureaat Mari Tõrv kultuuriminister Indrek Saarega
I preemia laureaat Mari Tõrv kultuuriminister Indrek Saarega

Iga-aastasel tunnustusüritusel andis Muinsuskaitseamet sel aastal välja ka tunnustused parimatele muinsuskaitsealastele teadustöödele. Preemiaid antakse välja iga kahe aasta tagant, tänavu tunnustati parimaid juba kolmandat korda.

Tähtajaks laekus kokku 16 tööd – 11 magistri- ja doktoriõppe kategoorias ning 5 tööd rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe kategoorias. Magistri- ja doktoriõppe kategoorias otsustas komisjon anda erandkorras välja kaks esikohapreemiat ja kaks kolmanda koha preemiat, kuna esitatud tööd olid sedavõrd kõrgetasemelised, et komisjon ei suutnud neid järjestusse seada. Kõik tööd on kättesaadavad muinsuskaitseameti kodulehelt


Rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe kategooria

I preemia

Ave Kitsel, „Elamu (Kastani 183) siseviimistluskihtide uuringud ja suuremahuliste sondaaźide eksponeerimine“, Tartu Kõrgem Kunstikool.

II preemia

Kristiina Frolova, „Välislaudise tüübid ja puitdekoor Kärdlas“, Eesti Kunstiakadeemia

III preemia

Malvo Tominga, „Savihoone renoveerimisjuhendi koostamine“, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

 

Magistri- ja doktoriõppe kategooria

I preemia

Üllar Alev, „Eesti puidust maaelamute renoveerimine ja energiatõhususe parandamine“, Tallinna Tehnikaülikool

I preemia

Mari Tõrv, „Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500–2600 eKr“, Tartu Ülikool

III preemia

Anita Jõgiste, „Eesti mõisahoonete puitpõrandad. Stiililine ülevaade ja restaureerimisproblemaatika“, Eesti Kunstiakadeemia

III preemia

Kristiina Ribelus, „Trafarettmaalingud Eesti 20. sajandi interjöörides Tartu näitel“, Eesti Kunstiakadeemia

Veel uudiseid samal teemal

Rõuge muinastalu 2017. aasta suvel, kui püstkoda alles ootas kokku panemist. Foto: Jaana Ratas
18.06.2018

Ajarännak Rõuge muinastalus

Juba seitsmel suvel on Rõuge muistse linnuse jalamil, muinsuskaitsealuse asulakoha serval olnud võimalik jälgida ainulaadse talukompleksi kerkmist. Eksperimentaalarheoloogia põhimõtteil rajatud Rõuge muinastalu pärineks justkui 1000 aasta tagusest ajast, mil Läänemerel seilasid veel viikingid, sepad sulatasid rauda ning linnuse vallid hädalisele varju pakkusid. Muinastalu ehitamist eest vedava Tiit Kobrusepa ja projektiga seotud arheoloogide eesmärgiks ongi omal nahal järele proovida ning huvilistele tutvustada rauaaegset eluolu ning erinevaid muinastehnoloogiaid.

Foto: Merily Remma
15.06.2018

Millele mõelda enne, kui ukse roosaks värvid?

Viimasel kuul on palju poleemikat tekitanud Tallinna vanalinnas asuva Hanna-Liina Võsa laulustuudio uks, millle stuudioomanikud hoonet korrastades üleni roosaks värvisid. Uks on tekitanud palju positiivset elevust ning leidnud kümnetes tuhandetes kordades jagamist sotsiaalmeedias. Muinsuskaitsjates on tegu aga põhjustanud nördimust – kuidas võib tulla mõttele UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna 19. sajandist pärineva uhke nikerdustega uks ühevärviliseks võõbata? Küsimus pole selles, kas roosa värv meeldib või mitte, vaid selles, kas lahendus on hoonele sobilik ning ajaloolist ust säilitav.