Sa oled siin

Muinsuskaitseamet tunnustas parimaid teadustöid

I preemia laureaat Mari Tõrv kultuuriminister Indrek Saarega
I preemia laureaat Mari Tõrv kultuuriminister Indrek Saarega

Iga-aastasel tunnustusüritusel andis Muinsuskaitseamet sel aastal välja ka tunnustused parimatele muinsuskaitsealastele teadustöödele. Preemiaid antakse välja iga kahe aasta tagant, tänavu tunnustati parimaid juba kolmandat korda.

Tähtajaks laekus kokku 16 tööd – 11 magistri- ja doktoriõppe kategoorias ning 5 tööd rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe kategoorias. Magistri- ja doktoriõppe kategoorias otsustas komisjon anda erandkorras välja kaks esikohapreemiat ja kaks kolmanda koha preemiat, kuna esitatud tööd olid sedavõrd kõrgetasemelised, et komisjon ei suutnud neid järjestusse seada. Kõik tööd on kättesaadavad muinsuskaitseameti kodulehelt


Rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe kategooria

I preemia

Ave Kitsel, „Elamu (Kastani 183) siseviimistluskihtide uuringud ja suuremahuliste sondaaźide eksponeerimine“, Tartu Kõrgem Kunstikool.

II preemia

Kristiina Frolova, „Välislaudise tüübid ja puitdekoor Kärdlas“, Eesti Kunstiakadeemia

III preemia

Malvo Tominga, „Savihoone renoveerimisjuhendi koostamine“, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.

 

Magistri- ja doktoriõppe kategooria

I preemia

Üllar Alev, „Eesti puidust maaelamute renoveerimine ja energiatõhususe parandamine“, Tallinna Tehnikaülikool

I preemia

Mari Tõrv, „Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500–2600 eKr“, Tartu Ülikool

III preemia

Anita Jõgiste, „Eesti mõisahoonete puitpõrandad. Stiililine ülevaade ja restaureerimisproblemaatika“, Eesti Kunstiakadeemia

III preemia

Kristiina Ribelus, „Trafarettmaalingud Eesti 20. sajandi interjöörides Tartu näitel“, Eesti Kunstiakadeemia

Veel uudiseid samal teemal

11.12.2018

Ajaloo kaitsmine on meie kõigi ühine huvi

Arheoloog Marika Mägi toob oma artiklis "Kuidas kaitsta ajalugu?" väga hästi välja peamised murekohad Eesti arheoloogiapärandi osas: üldsuse vähene teadlikkus meie vanimast pärandist, röövkaevamised ning riigi vähene suutlikkus pärandi kaitse ja tutvustamise korraldamisel. Olen oma töös korduvalt kuulnud, et maaomanikud olla ütelnud detektoristidele, et võite minu maal otsida, kuid ärge leidudest Muinsuskaitseametile rääkige, sest „siis võetakse kõik kaitse alla ja enam ei saa porganditki maha panna“. Tegelikult ei ole arheoloogiapärand üldse nii nõudlik kaasteeline, vastupidi – väärtused maapõues seni välja kujunenud igapäevaelu ei sega. 

03.12.2018

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme,  4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse.