Sa oled siin

Muinsuskaitseamet tunnustas tänavusel riiklike teadustööde konkursil 6 teadustööd

Foto: Eesti Kunstiakadeemia
Foto: Eesti Kunstiakadeemia

15. detsembril kuulutati välja Eesti Teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste riikliku teadustööde konkursi laureaadid ning selle raames anti üle ka Muinsuskaitseameti kultuuripärandi eripreemiad. Konkursile laekunud pea 500-st teadustööst oli pärandi valdkonnaga otseselt või kaudselt seotud üle 30 töö.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul oli selleaastane saak väga hea ja mitmekesine. “Nagu ka laureaatide nimekiri näitab, on kõrgetasemelise teadustööga kaetud nii arheoloogia, esemeuurimus, arhitektuuriajalugu, kui ka muuseumide ja muinsuskaitse teoreetiline ning praktiline käsitlus,“ sõnas Raie.

Muinsuskaitseamet tänab ja tunnustab nii teadustööde autoreid, kui nende juhendajaid!

MKA eripreemiad rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpe tasemel (a 250 eurot) pälvisid:
 

Jüri-Martin Lepp (Eesti Kunstiakadeemia) töö eest „„Koeru evangelistide meistri“ renessanss. 17. sajandi polükromisti taassünd läbi Koeru kiriku krutsifiksi ja maali „Püha õhtusöömaaeg“ tehniliste uuringute ja konserveerimise”. Jüri-Martin Lepa bakalaureusetöö on suurepärane näide, kuidas mälestise konserveerimise kaudu on võimalik taaselustada vanu unustatud meistreid. Autor on oskusliku ja sujuva jutustusena omavahel tervikuks liitnud kahe objekti konserveerimise ja kunstiajaloolise uurimuse ühest tundmatust 17. sajandi polükromistist. Sellise lähenemisega on autor teinud rohkem kui üks konserveerimisalane bakalaureuse töö tegelikult nõuaks, tuues kahe ajaloolise objekti tehniliste uuringute ja konserveerimisprotsessi kaudu kunstiajaloo teadvusesse tagasi ammu unustatud 17. sajandi meistri. Töö eripära seisnebki just selles, et autor on imehästi suutnud nö „tuimad“ tehnilised uuringud, praktilise konserveerimisprotsessi kirjelduse ja ajaloolise analüüsi üheks tervikuks vormida ja pannud need anonüümsed maalingud konkreetsesse konteksti, andes praktilisele säilitamise ja konserveerimise väärtusele veel kõvasti lisa väärtust – teaduslikku teadmist.

Minni Tang (Eesti Kunstiakadeemia) töö eest “Ehitismälestiste teisalduspraktika ja teisalduse kaalumise otsustuspuude loomine”. Minni Tangu bakalaureusetöö käsitleb ajalooliste hoonete ja ehitismälestiste teisaldamist, mis on Eestis akadeemiliselt veel käsitlemata teema. Tegemist on olulise ja aktuaalse küsimusega, kuna surve hoonete, sh mälestiste, teisaldamisele on jätkuvalt olemas. Bakalaureusetöö annab sissejuhatuseks ülevaate ehitiste ümberpaigutamise ajaloost ja seadusandlusest ning sellest, kuidas aja jooksul on kujunenud ajalooliste hoonete teisaldamist tauniv mõtteviis nii Eestis kui maailmas laiemalt. Lisaks on autor uurinud erinevate ajalooliste hoonete teisaldusmetoodikaid. Oluliseks panuseks teadusesse on Minni Tangu analüüs sellest, kuidas hoone väärtusest lähtuvalt teha kaalutlusotsus selle teisaldamiseks. Samuti pakub autori loodud teisalduse kaalumise otsustuspuu mudeli, mida on praktikas võimalik rakendada, kui arutluse all on mälestise ümberpaigutamine. Töös on otsustuspuud ka edukalt katsetatud kahe hoone osas. Töö autor ei õhuta mälestisi teisaldama, vaid seda vajadusel põhjendatult kaaluma.

MKA eripreemiad magistriõppe tasemel (a 500 eurot) pälvisid:
 

Tuuli Jõesaar (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia) töö eest “Keskaegsete jalatsite valmistamismeetodid Kadrioru koge leiukompleksi näitel”. Tuuli Jõesaare magistritöö Tallinnast leitud keskaegse kaubalaeva nahkjalatsite leidudest annab Eesti arheoloogilise ainese uurimisse väga olulise panuse. Autori isiklikul kogemusel põhinev teadmine jalatsite valmistamisest, materjali valikust ja nahaparkimisest valmimiseni, on võimaldanud leiumaterjali analüüsida ja esitada teadustööle vajaliku detailsusega. Tuuli Jõesaare lähenemisviis uuritavale materjalile võimaldas välja tuua huvitavaid nüansse elust ja inimestest ühel keskaegsel laeval. Lisaks andis autor oma panuse keskaegsete nahkjalatsite ja nende valmistamise terminoloogia arengusse. Töö väärib preemiat oma põhjalikkuse ja praktilise väljundi poolest. Selline arheoloogiliste esemete uurimus, kus tugev praktiline teadmine ja teooria on kokku pandud, on arheoloogilise materjali tõlgendamisel ainuvõimalik tee ja seeläbi tekivad uued teadmised muistsest eluolust. Lisaks on tänu Tuuli Jõesaare uuringule Eesti Meremuuseumil võimalik nüüd rekonstrueeritud keskaegseid jalatseid eksponeerida külastajale arusaadaval moel, sellistena nagu need omal ajal välja nägid.

Saamuel Rammo (Tallinna Tehnikaülikool) töö eest “Kohanev arhitektuur Põhja-Eesti pärandihoidla näitel”. Saamuel Rammo magistritöö teemapüstitus on aktuaalne ja parimas mõttes praktiline - töö annab väärtuslikku sisendit just praegu planeerimisfaasis olevale Põhja-Eesti pärandihoidla ehitamisesse. Töö kirjutaja on hästi tabanud tulevase muuseumihoidla asukohta ning väga sümpaatne on resilientsuse ja kestlikkuse põhimõtete kasutamine. Arvestatud on rohepöörde põhimõtetega ning need on hästi seotud ajale vastupidava arhitektuuri ja funktsionaalsusega. Magistritööst võib laiemat kasu olla ka rahvusvahelises plaanis, sest sarnaseid ühishoidlaid planeeritakse erinevates riikides (hetkel nt Leedus) üle maailma.

Jana Ratas (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia) töö eest “Õmbluskunst keskaegsetes linnades Tallinna Jahu tn arheoloogiliste leidude näitel”. Jana Ratase töö tugevaimaks küljeks on autori oskus märgata ja teha nähtavaks pea nähtamatu uurimismaterjal (keskaegsest tekstiilist on säilinud vaid fragmendid Jahu tn jäätmekastis, õmblustest enamasti pea hoomamatud pisteaugud) ning panna detailidest kokku suurem pilt – rääkida õmbluskunstist keskaja linnas. Seejuures annab tööle sügavuse ja omapära just autori isiklik kogemus käsitöö ja ajaloo taaskehastamise vallas. Jana Ratas mitte lihtsalt ei kirjelda nähtut, vaid otsib iga piste ja õmbluse taga põhjusi ja inimest, proovides aru saada, miks mõnda töövõtet minevikus rakendati, kuidas riidetükk kandja seljas/jalas istus või kulus ning kuidas tekstiili taaskasutati. Jana Ratase magistritöö on oluline lisandus Eesti arheoloogilise tekstiili uurimisse ja vajalik abivahend konservaatoritele, kuid täidab olulise lünga ka rahvusvahelises kirjanduses ja pakub põnevat lugemist ajalooliste rõivaste huvilistele.

MKA eripreemia doktoriõppe tasemel (1000 eurot) pälvis:
 

Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia) töö eest “Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994”. Ingrid Ruudi tegeleb perioodiga, mis on jäänud tahaplaanile nii kunsti- ja arhitektuuriajaloos kui ka muinsuskaitses ning mida me ei ole harjunud väärtustama (sh ei ole harjunud väärtustama selle aja pärandit). Kuigi üleminekuaeg seostub paljudele raskuste, kaootilisuse ja vaesusega, näitab töö, et tolleaegne arhitektuurne ja ruumiline mõtlemine oli väga rikas, mitmekesine ja avardav (ning sellest võiks olla kasu ka tänapäeval - ruumiloome ei hõlma ainult ehitamist). Töö on silmapaistvalt hästi kirjutatud ja läbianalüüsitud - autor on kogunud ja koondanud väärtuslikku materjali ning ehitanud oma analüüsi kontseptuaalse ja teoreetilise osa üles silmapaistvalt küpse ja iseseisva uurijana, kasutades ja arendades erinevaid mõisteid ja lähenemisi koherentselt, loovalt ja kaasamõtlevalt.

Muinsuskaitseamet annab Eesti Teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi raames eripreemiad välja alates 2019. aastast. Eripreemiate andmise eesmärk on motiveerida üliõpilasi tegelema kultuuripärandi valdkonna teemadega, aidates sellega kaasa Eesti kultuuripärandi säilitamisele ja arendamisele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Veel uudiseid samal teemal

Pärnu linnakindlustused 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses
25.11.2022

Toimub Pärnu linnakindlustuste piiride ja andmete korrastamine

Muinsuskaitseamet algatas Pärnu linnakindlustuste piiride ja andmete korrastamise menetluse.

Ootame eelnõule tagasisidet kuni 30. detsembrini 2022.

15.11.2022

Konkurss õigusosakonna juhataja ametikohale

Muinsuskaitseamet on riigiamet, mis esindab parimal võimalikul viisil avalikku huvi Eesti kultuuripärandi hoidmisel, arendamisel ja kaitsel. Meie missioon on hoolitseda Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilimise ja arendamise eest, inspireerida inimesi osa saama mitmekesisest ja rikkalikust kultuuripärandist.