Sa oled siin

Avaleht Uudised Muinsuskaitseameti 2018. aasta restaureerimistoetu...

Muinsuskaitseameti 2018. aasta restaureerimistoetustega korrastatakse linnuseid ja katuseid

30.01.2018
Tilsi mõisa peahoone. Foto: Viktor Lõhmus
Tilsi mõisa peahoone. Foto: Viktor Lõhmus

Muinsuskaitseameti restaureerimistoetuste kogumaht 2018. aastal on  775 000 eurot.  675 000 eurot sellest läheb toetustena ehitismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate hoonete säilimiseks. Eraldi toetatakse  100 000 euroga väärtuslike detailide säilimist ja uuringute läbiviimist. Toetuse saajate hulgas tõusevad tänavu esile linnused - konserveerimistööd jätkuvad Viljandi, Tarvastu ja Helme ordulinnuste varemetel. Mahukaim osa toetustest läheb sel aastal avariiliste katuste remondiks.

Peamisteks kriteeriumideks taotluste hindamisel on mälestise seisukord ja kavandatavate tööde tähtsus mälestise säilimisel. Taotluste pingerea kujunemisel tähendab see eelkõige hädavajalike tööde jõudmist tabeli etteotsa. Sel aastal moodustavavad mahukaima osa positiivse vastuse saanud taotlustest toetused katusetöödele, mille jaoks eraldatakse kokku enam kui 300 000 eurot. Suurimad toetused katusetöödeks saavad sel aastal Põlvamaal asuv Tilsi mõisa peahoone, Viljandimaal asuva Olustvere mõisa valitsejamaja ja Narvas Koidula tn 6 asuv elamu.) Restaureerimistöödega seotud uuringute läbiviimist ja vajaliku projektdokumentatsiooni koostamist toetatakse kokku ligi 93 000 euroga.

Lisaks katusetöödele pidas komisjon sel aastal vajalikuks toetada mitmete keskkaegsete linnuste konserveerimise jätkutöid: toetust saavad Viljandi ordulinnuse varemed ja vallikraav, Tarvastu ordulinnuse ja Helme linnuse varemed. Komisjoni esimees Carolin Pihlap: “Hindamistabeli tipus olid mitmed olulised linnused, kus on hädavajalik jätkata konserveerimistöid. Kuid kokkuvõttes said toetust väga erinevad mälestised taluhoonetest mõisa peahooneteni, linnamajadest uhkete aiapostideni. Ka vanuse mõttes oli skaala lai: juba nimetatud ordulinnuste varemetest Rapla KEKi haldushooneni.” 

Teist aastat järjepanu on eraldi toetusmeede hoone osadeks olevate väärtuslike detailide säilitamiseks ja uurimiseks. Meetme kaudu saab taotleda toetust näiteks maalingute, akende, uste ja varikatuste jaoks ning selle eesmärgiks on tõsta esile selliste detailide olulisust hoone tervikliku väärtuse puhul. Suurim toetus sellest meetmest - 18 792 eurot - läheb sel aastal Hiiumaal asuva Suuremõisa mõisa peahoone saali uhkete barokk-maalingutega lae restaureerimistöödeks.

Muinsuskaitseameti iga-aastaselt antavate restaureerimistoetuste eesmärk on omanike toetamine nende valdusesse kuuluvate ehitiste säilitamisel ja restaureerimisel, samuti muinsuskaitsealaste uuringute, eritingimuste ja projektide koostamisel. 2018. aasta taotlusvooru laekus 188 nõuetele vastavat taotlust kogusummas ligi 3,5 mln eurot. Positiivse vastuse said jaanuaris 91 taotlust kogusummas 737 922 eurot. Vastavalt kehtivale määrusele tehti aasta alguses otsused 95% eelarves oleva toetussumma ulatuses, täiendav 5% jäi nn ettenägematute tööde reservi, mida jagatakse kalendriaasta jooksul tekkivast vajadusest lähtuvalt.

Lisainfo:
Kersti Siim
Restaureerimis- ja arendusosakonna nõunik
53 8513 03
kersti.siim@muinsuskaitseamet.ee

 

Kõik uudised
Seotud galerii: 

Veel uudiseid samal teemal

12.09.2019

Täna algavad Euroopa muinsuskaitsepäevad tutvustavad kultuuri ja meelelahutusega seotud pärandit

12.-15. septembrini tähistatavate Euroopa muinsuskaitsepäevade raames toimub ligi 60 ekskursiooni, loengut, näitust ja kontserti, mis tutvustavad kultuurielu ja meelelahutusega seotud pärandit. Muinsuskaitsepäevade sündmused leiavad aset üle Eesti ning on suuremaltjaolt külastajatele tasuta.

Linnamäe hüdroelektrijaam. Foto: Ivo Kruusamägi, Wikipedia, CC BY-SA 3.0
06.09.2019

Muinsuskaitseamet ei nõustu Linnamäel paisutuse lõpetamisega

Muinsuskaitseameti hinnangul on Linnamäe hüdroelektrijaama paisu vee erikasutusloa pikendamata jätmine Keskkonnaameti poolt põhjendamatu, sest selles on arvestamata jäetud kõik teised keskkonnaeesmärgid ja mõjud peale rändekalade. Muinsuskaitseameti seisukohast on paisutuse lõpetamisega tekitatavad tagajärjed mitmes valdkonnas märkimisväärsed ning peab seetõttu vajalikuks viia küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsuse tasandile.