Sa oled siin

Muinsuskaitseameti arhiiv sulgeb külastajatele suveks uksed ja arhiivi lauad hõivavad vanad ülesmõõtmisjoonised

Padise kloostri konsooli ülesmõõtmisjoonis
Padise kloostri konsooli ülesmõõtmisjoonis

25. juunist 27. augustini on Muinsuskaitseameti arhiivi uurimissaal külastajatele suletud, sest uurimissaali laudadele paigutatakse ajutiselt arhiivi mõõtmisjooniste algiste kogu. Joonised on oluliseks infoallikaks ehitusmälestiste ning nende arhitektuursete detailide kohta ja tänaseks päevaks on need imepeenelt käsitsi joonestatud ja koloreeritud tööd juba vaata et omaette kunstiteosed, mis kannavad endas ühe ajastu hõngu. Neist, praegu puhastamist ootavaist mõõtmisjoonistest, valmib sügiseks näitus, mis avatakse oktoobris Arhitektuurimuuseumis.

Vatmanile vormistatud  ülesmõõtmistööde graafilised materjalid kuulusid 1993. aastal tegevuse lõpetanud Vabariiklikule Linnaehitus- ja Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsusele ja need anti koos teiste dokumentidega üle vastloodud Muinsuskaitseametile.

Vanimad joonistest pärinevad 1946. aastast ja praeguseks vajavad need hädasti puhastamist ja korralikku ümbristamist. Meie arhiivi väiksuse tõttu oli mõistlik see töö plaanida suveperioodile, mil külastajaid on arhiivis nagunii vähem. Praegu puhastamisele minevad joonised moodustavad tegelikult vaid osa Muinsuskaitseameti arhiivis olevatest omaaegsetest ülesmõõtmisjooniste algistest. Jooniste arhiveerimisega tegime algust juba eelmisel aastal ja hetkeseisuga on füüsiliselt korrastatud ja kirjeldatud Tartu ja Läänemaa algised, kokku 367 joonist.  

Ehituspärandi ülesmõõtmisega on tegeletud juba ammustest aegadest, sest täpsest mõõtmisjoonisest on abi nii arhitektuuriajaloolist analüüsi tehes kui ehitismälestist restaureerides. Mitmed hooned ja põnevad arhitektuursed detailid, mis kunagi üles joonistati, on tänaseks päevaks hävinud ja arhiivis olev materjal on sageli ainsaks oluliseks infoallikaks. Ühtviisi väärtuslikud on nii 1950. aastal sõjapurustuste keskel püsti seisnud Narva portaalide kui ka 1980. aastal Pärnus Riia 6 viimse kui detailini üles mõõdetud kaitsealuse ja 2002. aastal põlenud välisukse joonised.

Neid koltunud vatmanitele käsitsi tuši, mõnel juhul ka pliiatsiga kantud ja koloreeritud töid vaadates tundub, et ei ole fikseeritud mitte üksnes objekti väljanägemine vaid ka selle olemus ja ajastu hõng. Sügisel, kui Muinsuskaitseamet tähistab oma 25ndat  sünnipäeva, avame Arhitektuurimuuseumis näituse, kus on võimalik näha valikut meie arhiivis olevatest mõõtmisjooniste algistest. 

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.