Sa oled siin

Muinsuskaitseameti arhiiv sulgeb külastajatele suveks uksed ja arhiivi lauad hõivavad vanad ülesmõõtmisjoonised

Padise kloostri konsooli ülesmõõtmisjoonis
Padise kloostri konsooli ülesmõõtmisjoonis

25. juunist 27. augustini on Muinsuskaitseameti arhiivi uurimissaal külastajatele suletud, sest uurimissaali laudadele paigutatakse ajutiselt arhiivi mõõtmisjooniste algiste kogu. Joonised on oluliseks infoallikaks ehitusmälestiste ning nende arhitektuursete detailide kohta ja tänaseks päevaks on need imepeenelt käsitsi joonestatud ja koloreeritud tööd juba vaata et omaette kunstiteosed, mis kannavad endas ühe ajastu hõngu. Neist, praegu puhastamist ootavaist mõõtmisjoonistest, valmib sügiseks näitus, mis avatakse oktoobris Arhitektuurimuuseumis.

Vatmanile vormistatud  ülesmõõtmistööde graafilised materjalid kuulusid 1993. aastal tegevuse lõpetanud Vabariiklikule Linnaehitus- ja Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsusele ja need anti koos teiste dokumentidega üle vastloodud Muinsuskaitseametile.

Vanimad joonistest pärinevad 1946. aastast ja praeguseks vajavad need hädasti puhastamist ja korralikku ümbristamist. Meie arhiivi väiksuse tõttu oli mõistlik see töö plaanida suveperioodile, mil külastajaid on arhiivis nagunii vähem. Praegu puhastamisele minevad joonised moodustavad tegelikult vaid osa Muinsuskaitseameti arhiivis olevatest omaaegsetest ülesmõõtmisjooniste algistest. Jooniste arhiveerimisega tegime algust juba eelmisel aastal ja hetkeseisuga on füüsiliselt korrastatud ja kirjeldatud Tartu ja Läänemaa algised, kokku 367 joonist.  

Ehituspärandi ülesmõõtmisega on tegeletud juba ammustest aegadest, sest täpsest mõõtmisjoonisest on abi nii arhitektuuriajaloolist analüüsi tehes kui ehitismälestist restaureerides. Mitmed hooned ja põnevad arhitektuursed detailid, mis kunagi üles joonistati, on tänaseks päevaks hävinud ja arhiivis olev materjal on sageli ainsaks oluliseks infoallikaks. Ühtviisi väärtuslikud on nii 1950. aastal sõjapurustuste keskel püsti seisnud Narva portaalide kui ka 1980. aastal Pärnus Riia 6 viimse kui detailini üles mõõdetud kaitsealuse ja 2002. aastal põlenud välisukse joonised.

Neid koltunud vatmanitele käsitsi tuši, mõnel juhul ka pliiatsiga kantud ja koloreeritud töid vaadates tundub, et ei ole fikseeritud mitte üksnes objekti väljanägemine vaid ka selle olemus ja ajastu hõng. Sügisel, kui Muinsuskaitseamet tähistab oma 25ndat  sünnipäeva, avame Arhitektuurimuuseumis näituse, kus on võimalik näha valikut meie arhiivis olevatest mõõtmisjooniste algistest. 

Veel uudiseid samal teemal

Rõuge muinastalu 2017. aasta suvel, kui püstkoda alles ootas kokku panemist. Foto: Jaana Ratas
18.06.2018

Ajarännak Rõuge muinastalus

Juba seitsmel suvel on Rõuge muistse linnuse jalamil, muinsuskaitsealuse asulakoha serval olnud võimalik jälgida ainulaadse talukompleksi kerkmist. Eksperimentaalarheoloogia põhimõtteil rajatud Rõuge muinastalu pärineks justkui 1000 aasta tagusest ajast, mil Läänemerel seilasid veel viikingid, sepad sulatasid rauda ning linnuse vallid hädalisele varju pakkusid. Muinastalu ehitamist eest vedava Tiit Kobrusepa ja projektiga seotud arheoloogide eesmärgiks ongi omal nahal järele proovida ning huvilistele tutvustada rauaaegset eluolu ning erinevaid muinastehnoloogiaid.

Foto: Merily Remma
15.06.2018

Millele mõelda enne, kui ukse roosaks värvid?

Viimasel kuul on palju poleemikat tekitanud Tallinna vanalinnas asuva Hanna-Liina Võsa laulustuudio uks, millle stuudioomanikud hoonet korrastades üleni roosaks värvisid. Uks on tekitanud palju positiivset elevust ning leidnud kümnetes tuhandetes kordades jagamist sotsiaalmeedias. Muinsuskaitsjates on tegu aga põhjustanud nördimust – kuidas võib tulla mõttele UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna 19. sajandist pärineva uhke nikerdustega uks ühevärviliseks võõbata? Küsimus pole selles, kas roosa värv meeldib või mitte, vaid selles, kas lahendus on hoonele sobilik ning ajaloolist ust säilitav.