Language switcher

Sa oled siin

Muinsuskaitseameti arhiiv sulgeb külastajatele suveks uksed ja arhiivi lauad hõivavad vanad ülesmõõtmisjoonised

Padise kloostri konsooli ülesmõõtmisjoonis
Padise kloostri konsooli ülesmõõtmisjoonis

25. juunist 27. augustini on Muinsuskaitseameti arhiivi uurimissaal külastajatele suletud, sest uurimissaali laudadele paigutatakse ajutiselt arhiivi mõõtmisjooniste algiste kogu. Joonised on oluliseks infoallikaks ehitusmälestiste ning nende arhitektuursete detailide kohta ja tänaseks päevaks on need imepeenelt käsitsi joonestatud ja koloreeritud tööd juba vaata et omaette kunstiteosed, mis kannavad endas ühe ajastu hõngu. Neist, praegu puhastamist ootavaist mõõtmisjoonistest, valmib sügiseks näitus, mis avatakse oktoobris Arhitektuurimuuseumis.

Vatmanile vormistatud  ülesmõõtmistööde graafilised materjalid kuulusid 1993. aastal tegevuse lõpetanud Vabariiklikule Linnaehitus- ja Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsusele ja need anti koos teiste dokumentidega üle vastloodud Muinsuskaitseametile.

Vanimad joonistest pärinevad 1946. aastast ja praeguseks vajavad need hädasti puhastamist ja korralikku ümbristamist. Meie arhiivi väiksuse tõttu oli mõistlik see töö plaanida suveperioodile, mil külastajaid on arhiivis nagunii vähem. Praegu puhastamisele minevad joonised moodustavad tegelikult vaid osa Muinsuskaitseameti arhiivis olevatest omaaegsetest ülesmõõtmisjooniste algistest. Jooniste arhiveerimisega tegime algust juba eelmisel aastal ja hetkeseisuga on füüsiliselt korrastatud ja kirjeldatud Tartu ja Läänemaa algised, kokku 367 joonist.  

Ehituspärandi ülesmõõtmisega on tegeletud juba ammustest aegadest, sest täpsest mõõtmisjoonisest on abi nii arhitektuuriajaloolist analüüsi tehes kui ehitismälestist restaureerides. Mitmed hooned ja põnevad arhitektuursed detailid, mis kunagi üles joonistati, on tänaseks päevaks hävinud ja arhiivis olev materjal on sageli ainsaks oluliseks infoallikaks. Ühtviisi väärtuslikud on nii 1950. aastal sõjapurustuste keskel püsti seisnud Narva portaalide kui ka 1980. aastal Pärnus Riia 6 viimse kui detailini üles mõõdetud kaitsealuse ja 2002. aastal põlenud välisukse joonised.

Neid koltunud vatmanitele käsitsi tuši, mõnel juhul ka pliiatsiga kantud ja koloreeritud töid vaadates tundub, et ei ole fikseeritud mitte üksnes objekti väljanägemine vaid ka selle olemus ja ajastu hõng. Sügisel, kui Muinsuskaitseamet tähistab oma 25ndat  sünnipäeva, avame Arhitektuurimuuseumis näituse, kus on võimalik näha valikut meie arhiivis olevatest mõõtmisjooniste algistest. 

Veel uudiseid samal teemal

 Puitkatuste levik hoogustus uuesti 19. sajandi teisest poolest, kui hakati rohkem kasutama rehepeksumasinaid, sest selles pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks.  FOTO: Kersti Siim
14.02.2019

Talude katusetoetus tekitas suurt huvi

Muinsuskaitseamet jagab tänavu esmakordselt taluhoonete katuste taastamiseks toetusraha ja see on majaomanikes tekitanud väga elavat huvi. Kui seni on riik toetanud muinsuskaitse aluste talude korda tegemist, siis seekord võivad toetust küsida teisedki enne 1940. aastat ehitatud hoonete omanikud. Muinsuskaitseameti nõunik Kersti Siim tõdeb, et inimeste huvi on olnud üllatavalt suur. „Selline toetus on esmakordne ja tundub, et vajadus on põhjatu,” sõnab ta.

08.02.2019

Kultuurimälestiste omanikud saavad 1,4 miljonit eurot toetust

Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuurimälestiste korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. Toetust saavad nii pühakojad, kunsti- ja ehitismälestised kui ka muinsuskaitsealadel asuvad hooned. Vajadus toetustele on muinsuskaitsevaldkonnas jätkuvalt suur.