Sa oled siin

Muinsuskaitseameti arhiiv sulgeb külastajatele suveks uksed ja arhiivi lauad hõivavad vanad ülesmõõtmisjoonised

Padise kloostri konsooli ülesmõõtmisjoonis
Padise kloostri konsooli ülesmõõtmisjoonis

25. juunist 27. augustini on Muinsuskaitseameti arhiivi uurimissaal külastajatele suletud, sest uurimissaali laudadele paigutatakse ajutiselt arhiivi mõõtmisjooniste algiste kogu. Joonised on oluliseks infoallikaks ehitusmälestiste ning nende arhitektuursete detailide kohta ja tänaseks päevaks on need imepeenelt käsitsi joonestatud ja koloreeritud tööd juba vaata et omaette kunstiteosed, mis kannavad endas ühe ajastu hõngu. Neist, praegu puhastamist ootavaist mõõtmisjoonistest, valmib sügiseks näitus, mis avatakse oktoobris Arhitektuurimuuseumis.

Vatmanile vormistatud  ülesmõõtmistööde graafilised materjalid kuulusid 1993. aastal tegevuse lõpetanud Vabariiklikule Linnaehitus- ja Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsusele ja need anti koos teiste dokumentidega üle vastloodud Muinsuskaitseametile.

Vanimad joonistest pärinevad 1946. aastast ja praeguseks vajavad need hädasti puhastamist ja korralikku ümbristamist. Meie arhiivi väiksuse tõttu oli mõistlik see töö plaanida suveperioodile, mil külastajaid on arhiivis nagunii vähem. Praegu puhastamisele minevad joonised moodustavad tegelikult vaid osa Muinsuskaitseameti arhiivis olevatest omaaegsetest ülesmõõtmisjooniste algistest. Jooniste arhiveerimisega tegime algust juba eelmisel aastal ja hetkeseisuga on füüsiliselt korrastatud ja kirjeldatud Tartu ja Läänemaa algised, kokku 367 joonist.  

Ehituspärandi ülesmõõtmisega on tegeletud juba ammustest aegadest, sest täpsest mõõtmisjoonisest on abi nii arhitektuuriajaloolist analüüsi tehes kui ehitismälestist restaureerides. Mitmed hooned ja põnevad arhitektuursed detailid, mis kunagi üles joonistati, on tänaseks päevaks hävinud ja arhiivis olev materjal on sageli ainsaks oluliseks infoallikaks. Ühtviisi väärtuslikud on nii 1950. aastal sõjapurustuste keskel püsti seisnud Narva portaalide kui ka 1980. aastal Pärnus Riia 6 viimse kui detailini üles mõõdetud kaitsealuse ja 2002. aastal põlenud välisukse joonised.

Neid koltunud vatmanitele käsitsi tuši, mõnel juhul ka pliiatsiga kantud ja koloreeritud töid vaadates tundub, et ei ole fikseeritud mitte üksnes objekti väljanägemine vaid ka selle olemus ja ajastu hõng. Sügisel, kui Muinsuskaitseamet tähistab oma 25ndat  sünnipäeva, avame Arhitektuurimuuseumis näituse, kus on võimalik näha valikut meie arhiivis olevatest mõõtmisjooniste algistest. 

Veel uudiseid samal teemal

11.12.2018

Ajaloo kaitsmine on meie kõigi ühine huvi

Arheoloog Marika Mägi toob oma artiklis "Kuidas kaitsta ajalugu?" väga hästi välja peamised murekohad Eesti arheoloogiapärandi osas: üldsuse vähene teadlikkus meie vanimast pärandist, röövkaevamised ning riigi vähene suutlikkus pärandi kaitse ja tutvustamise korraldamisel. Olen oma töös korduvalt kuulnud, et maaomanikud olla ütelnud detektoristidele, et võite minu maal otsida, kuid ärge leidudest Muinsuskaitseametile rääkige, sest „siis võetakse kõik kaitse alla ja enam ei saa porganditki maha panna“. Tegelikult ei ole arheoloogiapärand üldse nii nõudlik kaasteeline, vastupidi – väärtused maapõues seni välja kujunenud igapäevaelu ei sega. 

03.12.2018

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme,  4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse.