Sa oled siin

Muinsuskaitseameti kommentaarid Eesti Ekspressis ilmunud artiklile Vello Mässist

Nargeni vraki leiukoha plaan. Allikas: Muinsuskaitseameti register.
Nargeni vraki leiukoha plaan. Allikas: Muinsuskaitseameti register.

18.10.2017 ilmus Eesti Ekspressis Kirsti Vainküla kirjutatud artikkel laevaarheoloog Vello Mässist ja sellest, kuidas ta ametnikega tekkinud tüli tõttu plaanib ametist lahkuda. Hoolimata Muinsuskaitseameti antud põhjalikest kommentaaridest lisati artiklisse neist vaid pisku. Et olukorra mõistmiseks on vajalik nii põhjalikum taustainfo kui olukorra tegelikkusele vastav kirjeldamine, siis avaldame ka omapoolsed kommentaarid loole.

Vello Mäss on tõesti sümpaatne merearheoloogia entusiast, kuid kes kannustatuna hasardist ja tähelepanust ei teadvusta alati mälestise säilimise laiemat tähendust - muuhulgas seda, et allveearheoloogiline materjal peab säilima uurimiseks ka tulevastele põlvedele.

1. Muinsuskaitseamet on kaks aastat takistanud haruldase laevavraki uurimist

Ükskõik millise uuringu läbiviimine peab olema teaduslikus mõttes põhjendatud. Vello Mässi poolt esitatud uuringu tegevuskava sisaldas vraki dokumenteerimist ja vraki dateerimise eesmärgil viie erinevat tüüpi keraamilise nõu ülestoomist – see oli suurusjärk, mille teisaldamine algselt asukohalt oli uuringu eesmärgi täitmiseks aktsepteeritav. Vello Mässi algne kava nägi ette kõigepealt vraki korralikku dokumenteerimist kasutades erinevaid tehnilisi vahendeid.

Vrakkide dokumenteerimine on muutunud oluliselt lihtsamaks ja tegelikult pole ühtegi head vabandust uurija poolt selle tegemata jätmiseks. Allveearheoloogiline uuring peab vastama tegevuskavale ning uuringu läbiviimisel tuleb pidada kinni selles tegevuskavas kajastatud meetoditest ja ulatusest vältimaks kultuuriväärtuste kahjustamist või hävitamist.

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud tegevuskava sisu (uuringu ulatus ja meetodid) ei ole formaalsus, vaid kultuuripärandisse kuuluva objekti säilimise tagatis selle destruktiivsete meetoditega uurimisel. Ka juhul kui tegevuskava soovitakse muuta, tuleb ettevaatusprintsiibil need muudatused allveearheoloogilise uuringu loa andjaga kooskõlastada ning saada luba täiendavateks tegevusteks.

Veealuse kultuuripärandi kaitse olulisemaid eesmärke on pärandi säilitamine algses asukohas, sest selliselt annab see mineviku kohta kõige rohkem infot. Füüsiline sekkumine on õigustatud ainult kooskõlas kultuuripärandi kaitse põhimõtetega ning uuringute planeerimisel tuleb kaaluda kõiki olemasolevaid kaasaegseid meetodeid ja vahendeid, mis võiksid aidata vastata uurija poolt esitatud küsimustele ja samas kahjustaksid leiukohta kõige vähem. Arusaadavalt ei ole alati võimalik arheoloogilist uuringut läbi viia sekkuvaid meetodeid kasutamata, kuid õigusega kasutada destruktiivseid uurimisviise kaasneb kohustus oma tegevuse ja muistise põhjalikuks dokumenteerimiseks.

Ja viimasena - tegelikult läheb Meremuuseum Nargeni vraki uurimisega edasi. Juunis 2017 toimus Eesti Meremuuseumi, Muinsuskaitseameti ja Tallinna Ülikooli esindajate koosolek, kus arutleti Nargen vraki edasisi uuringuid ja vajalikke samme, mida Eesti Meremuuseum peaks astuma allveearheoloogiliste uuringute teostamiseks. Kuna Eesti Meremuuseumil oli Nargen vraki uurimiseks plaanis kasutada abikäsi väljastpoolt muuseumi (ka Vello Mässi poolt juhitud uuringud 2015. aastal toimusid tema enda füüsilise osalemiseta), siis sisulisi takistusi uuringute jätkumiseks ei ole ja Eesti Meremuuseum teeb selles osas koostööd Tuukritööde OÜ-ga.

2. Muinsuskaitseameti põhjus tööde peatamiseks on isiklik kius. Ametnike sõnul pole Vello Mäss pädev uuringuid tegema.

Muinsuskaitseseadusest lähtuvalt on Muinsuskaitseametil kohustus peatada mälestist kahjustav tegevus. Väärteomenetlust Vello Mässi suhtes alustas veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio MuKS § 46 lg 1 (kultuuriväärtusega leiu, selle osa ja arheoloogilise kultuurkihi teadlik rikkumine) ja MuKS § 47 lg 1 (mälestise loata uuring) alusel. Allveearheoloogiliseks uuringuks loa saamise eeldus on uuringu tegevuskava esitamine ja selle kooskõlastamine Muinsuskaitseameti poolt. Allveearheoloogilise uuringu tegevuskavas nähakse ette uuringu eesmärk, mh uuringu tegemise meetodid, ulatus jm andmed. Uuringuluba antakse uuringu tegevuskavas kajastatud teabe alusel ja selles kirjeldatud mahuga uuringu tegemiseks. Nagu eelmises punktis välja tõime, siis rikkus Vello Mäss neid nõudeid olulisel määral, mis ei jätnud ametile muud võimalust, kui tema tegevus peatada.

Väärteoasja lõpetamisel arvestati Vello Mässi kõrget iga ja otsus tehti menetlusaluse kasuks. Menetluse käigus selgitati välja rikkumise asjaolud ja teoga tekitatud kahju. Väärteomenetlusega ei pea kaasnema karistuse määramine. Menetluse käigus selgus, et Vello Mäss ei teadvusta tegevuskava sidusust uuringutele, uurija vastustust uuritava objekti osas ja dokumenteerimise olulist arheoloogiliste muististe uurimisel. Vello Mässi metoodiline lähenemine ja suhtumine arheoloogiapärandisse on kahjuks jäänud aastate tagusesse aega.

Nargeni vrakk kujutas endast väga hästi ja terviklikult säilinud laevahuku kohta kuni sügiseni 2015, mil Vello Mäss asus uuringuid läbi viima. Selleks hetkeks oli vrakk merepõhjas olnud juba 400 aastat. Kahjuks põhjustas esimese suurema muutuse peale ligi 400 aastat uurija.

3. Ameti kiusu näitab ka vraki ootamatu ajutise kaitse alla võtmine 24. septembril, ilma Mässi sellest teavitamata

Muinsuskaitseseaduse § 31 kohaselt on kultuuriväärtusega leid alates selle leidmisest ajutise kaitse all, st asjal on mälestise staatus alates selle leidmisest. Sellest tulenevalt kehtivad leiule kõik muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused, muuhulgas on keelatud Muinsuskaitseameti loata selle uurimine ja veealuse leiu korral allveearheoloogiline uurimine. Nimetaud nõuded tulenevad seadusest ning peaksid olema teada igale valdkonnas tegutsevale isikule – nii professionaalsele- kui hobiarheoloogile.

Nargeni vrakk võeti ajutise kaitse alla, et tagada vraki säilimine ning mälestiseks tunnistamise menetluses kultuuriväärtuse kindlakstegemiseks vajalike menetlustoimingute läbiviimise võimalus. Vrakk võeti ajutise kaitse alla osaliselt Vello Mässi enda mure pärast võimalike vrakirüüstajate osas. Alates 22.06.2016 on Nargeni vrakk kultuurimälestis (rgnr 30721, vraki kohta leiab rohkem infot kultuurimälestiste riiklikust registrist aadressil http://register.muinas.ee).

Vraki ajutise kaitse alla võtmine ei muuda uurijale väljastatud loale seatud tingimusi. Uurija saab jätkata oma tegevusi vastavalt kooskõlastatud tegevuskavale.

4. Vello Mäss on Eesti ainus allveearheoloog

Eestis on kaks ettevõtet, kellel on olemas luba allveearheoloogilise uuringu teostamiseks (http://register.muinas.ee/public.php?menuID=activitylicence) ja kes teostavad ka vrakiuuringuid. Samuti on vrakkide uurimise ja ka väljakaevamistega tegelenud Muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio. Tema teostas näiteks Kadrioru keskaegsete vrakkide uuringuid. Lisaks on Eesti Meremuuseumis alustanud oma tööd noor allveearheoloog, kes on oma väljaõppe saanud Taanis.

5. Nargen 1 leid on ainulaadne, ning oluline oli tegutseda kiirelt välistamaks objektide jõudmist mustale turule 
Nargeni leidude puhul on tegemist tõesti väga erakordse materjaliga ja nagu Mäss õigesti välja toob, siis on must turg arheoloogiliste leidude puhul tõsiseks probleemiks ja kiire tegutsemine on äärmiselt oluline. Kuid juhul kui Nargeni puhul oleks alustatud n-ö õigest otsast st kõigepealt dokumenteeritud ning seejärel tegeletud konkreetsete leidudega, oleksid meie ajalooteadmised praeguseks ilmselt veelgi rikkamad 

6. Mässile tundub, et Roio jääb selgitusega rahule miks üles toodi rohkem asju kui esialgu oli plaanitud

11.09.2015 kohtus Maili Roio Vello Mässiga viimase kutsel uuringu arutamiseks ja sai teada, et esemeid on üles toodud plaanitust rohkem, sh esemed, mis vajavad kohest konserveerimist. Kohtumisest protokolli ei tehtud ja Maili Roiol ei olnud põhjust eeldada, et Vello Mäss ei teadvusta kuuldut ning et ta võiks teha ebapädevaid otsuseid edasiste tegevuste osas. Maili Roiole tundus, et Vello Mäss oli teadlik, et ta on toonud rohkem esemeid üles ja vabandas tegu abiks olnud sukeldujate entusiasmiga.

Fotol on Nargeni vraki leiukoha plaan. Allikas: Muinsuskaitseameti register.

Veel uudiseid samal teemal

I preemia laureaat Mari Tõrv kultuuriminister Indrek Saarega
24.10.2017

Muinsuskaitseamet tunnustas parimaid teadustöid

Iga-aastasel tunnustusüritusel andis Muinsuskaitseamet sel aastal välja ka tunnustused parimatele muinsuskaitsealastele teadustöödele. Preemiaid antakse välja iga kahe aasta tagant, tänavu tunnustati parimaid juba kolmandat korda.

13.10.2017

Muinsuskaitseamet jagas tunnustusi möödunud aasta tublimatele

Eile toimunud Muinsuskaitseameti tunnustamisel anti tänukirjad üle 35le möödunud aasta tublimale kokku 11 kategoorias. Tunnustatavate hulgas oli nii hästi restaureeritud mälestisi, tublisid omanikke kui virtuoosseid meistrimehi.