Muinsuskaitseameti seisukoht seoses Estonia teatri võimaliku juurdeehitusega

Estonia teatri juurdeehituse rajamise võimalikkus on jätkuvalt arutelul seoses sel nädalal Riigikogus teisele lugemisele tuleva riiklikult oluliste kultuuriehitiste nimekirja lõpliku sõnastamisega. Peame oluliseks veelkord välja tuua Muinsuskaitseameti seisukoha, millest lähtuvalt ei ole muinsuskaitseliste väärtuste hoidmiseks võimalik Estoniale rajada juurdeehitust teatrile vajalikus mahus.

Oma seisukoha (saadetud Tallinna Linnavalitsusele 24.05.2021) kujundamisel tugines amet ehitismälestiste, arheoloogiapärandi ja maastikuarhitektuuri eksperdinõukogude arvamusele ning ametile nõu andnud erialaekspertide arvamusele.

Juurdeehitus läheb muinsuskaitseliste väärtustega vastuollu viiel puhul:

• Taotluses esitatud mahtude visualiseeringus muudab juurdeehitis oluliselt mälestisena kaitse all oleva hoone välisilmet.
• Juurdeehitise rajamine tähendaks suure tõenäosusega maapinnas säilinud arheoloogia suuremal või vähemal määral likvideerimist.
• Juurdeehitis rikub Tallinna vanalinna ümbritseva ajaloolise rohealade terviklikkuse.
• Estonia teatri Pärnu mnt poolse faasadi ees paiknev Uue turu ala on Eesti ajaloo seisukohalt oluline mälupaik.
• Juurdeehitise kavandamine on vastuolus looduskaitse all oleva Tammsaare pargi kaitseeesmärgiga.

Viie punkti põhjendus pikemalt:

1. Visualiseeritud asukohas ja mahus muudab juurdeehitis oluliselt mälestisena kaitse all oleva hoone välisilmet

Kavandatud mahus juurdeehitise lisamine nõuab hoone loodepoolse osa, II maailmasõja järgsel perioodil arhitekt A. Kotli projekti alusel ehitatud fassaadis märkimisväärses mahus lammutamist. See ei toeta Muinsuskaitseseadusest tulenevat põhimõtet, et lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi.

Samuti ei toeta juurdeehitise kavandamine ja selleks vajalikud lammutustööd mälestise kui riikliku tähtsusega kultuuriväärtusliku objekti terviklikku säilimist ning sulgeb Pärnu maantee poolselt küljelt hoonele avanevad iseloomulikud, ajalooliselt väljakujunenud vaated. Dominantne juurdeehitis (eriti lavatorni osas) hakkaks mõjutama mälestise välisilmet erinevatest suundadest, sh ka Teatri väljaku poolt, kuna see oleks ajaloolisest hoonest märkimisväärselt kõrgem ning jääks seega kaugvaadetes hästi nähtavaks. Lisaks omaks juurdeehitis märkimisväärset linnaruumilist mõju laiemalt ümbritsevale keskkonnale, s.h läheduses paiknevale Eesti kultuuriajaloo seisukohalt olulisele hoonele, mälestisena kaitse all olevale Eesti Draamateatrile, sulgedes vaated ning muutes oluliselt hoone ajalooliselt välja kujunenud linnaruumilist konteksti.

2. Juurdeehitise rajamine tähendaks suure tõenäosusega maapinnas säilinud kaitserajatiste ja kultuurkihi suuremal või vähemal määral likvideerimist

Estonia ooperiteatri taga tänavapinna alla kulgeb mälestisena kaitse all olev muldkindlustuse vöönd, mida juurdeehitise rajamise korral ei oleks võimalik terviklikuna säilitada. Tegevust ei toeta lisaks muinsuskaitseseadusele ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevad printsiibid, mille kohaselt tuleb vältida muldkindlustuste pinnasega täidetud sisekubatuuri hoonena väljaehitamist, samuti neile peale- või juurdeehitiste lisamist va 1944. aastal olemas olnud ja nüüd hävinud hoonete mahus ja välismõõtmetes.

3. Juurdeehitis ei toeta 19. sajandi teisel poolel muldkindlustuste alale rajatud rohevööndi terviklikkuse säilimist.

See on vastuolus Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusest tuleneva eesmärgiga säilitada selle ala hoonestusstruktuur ning linnaruumi elemendid sh pargid, puiesteed ning väärtuslikud loodusobjektid ja haljasalad.

4. Estonia teatri loodepoolse fassaadi ees paiknev Uue turu ala on Eesti ajaloo seisukohalt oluline mälupaik.

Selle säilitamine aitab hoida mitmetähenduslikku ning ajaloomälu kandvat elukeskkonda. Ala on tänaseks rekonstrueeritud ning avalikus kasutuses.

5. Juurdeehitise kavandamine on vastuolus looduskaitse all oleva Tammsaare pargi kaitseeesmärgiga: ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.