Sa oled siin

Muinsuskaitsepäevad avati näitusega koolimajadeks ehitatud hoonetest Eestis

Koolimajade näitus Otsa tänaval. Foto Madle Lippus
Koolimajade näitus Otsa tänaval. Foto Madle Lippus

Neljapäevast pühapäevani kestvad Muinsuskaitsepäevad avati täna näitusega „Koolimaja. Kooliks ehitatud hooned Eestis 19. ja 20. sajandil“, mis on esimene tervikülevaade Eesti kooliarhitektuurist selle algusaegadest kuni tänapäevani. Näitust saab virtuaalselt külastada Muinsuskaitsepäevade kodulehel, valik näitusel esindatud hoonetest on kuni 16. septembrini hüpiknäitusena üleval Tallinna kesklinnas Georg Otsa tänaval.

Näituse idee autori ja Muinsuskaitsepäevade koordinaatori Madle Lippuse sõnul on valik näituseobjektide osas tehtud eesmärgiga anda ülevaade kooliarhitektuuri arengust Eestis läbi aegade. „Kuigi spetsiaalselt koolideks ehitatud hooneid on Eestis märkimisväärselt palju ning perioodide kaupa on neid ka põhjalikumalt uuritud, siis pole tervikülevaadet kooliks ehitatud hoonete ajaloost seni koostatud,“ selgitas ta.

Lippuse sõnul ei pretendeeri näitus ammendavale ülevaatele, vaid heidab esmase pilgu kooliarhitektuuri kujunemisloole ja erinevate perioodide koolihoonete tüpoloogiatele. Näituse koostamisel arvestati ka piirkondliku kaetusega ja nii jagunevad näitusele valitud 68 koolihoonet maakondade vahel võrdselt, erandiks on rohkemate hoonetega esindatud Tallinn ja Tartu.

Näituse ühe kuraatori, Sandra Mälgu sõnul oli üks näitusega seatud eesmärke tutvustada ka nõukogude aja klassikat kooliarhitektuuris ning teadvustada, et ka sellest perioodist leiab pärandina väärtuslikke hooneid. „Lisaks selle perioodi rohkem tuntud koolihoonetele, nagu näiteks Valve Pormeistri Jäneda sovhoostehnikum, on tutvustamiseks valitud ka hooneid, mille tekkelugu nii hästi ei teata ning mille kohta leiab näituselt seni avaldamata arhiivimaterjali,“ ütles Mälk.

Hüpiknäitus jääb Otsa tänavale üles kuni 16 septembrini, virtuaalselt aadressil www.muinsuskaitsepaevad.ee on näitus üleval tervikuna ning rohkema pildimaterjaliga.

Näituse idee autor ja projektijuht: Madle Lippus
Kuraatorid: Sandra Mälk, Hanno Talving, Oliver Orro
Tekstide autorid: Sandra Mälk, Hanno Talving, Oliver Orro, Grete Tiigiste, Triin Reidla
Keeletoimetaja: Mari Klein
Ajaloolised fotod: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Viljandi Muuseum, Betti Alveri Muuseum
Tänapäevased fotod: Martin Siplane, Hanno Talving, Sandra Mälk, Muinsuskaitseamet
Virtuaalnäituse tehniline lahendus: Refleks OÜ

Ülejäänud Muinsuskaitsepäevade sündmustega saab tutvuda leheküljel www.muinsuskaitsepaevad.ee

Fotod näitusest: https://www.dropbox.com/sh/zm6biou5bi5h4nr/AADvujGBENZEVefhK0Sm6ooga?dl=0

 

Lisainfo:

Madle Lippus
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
Muinsuskaitseamet
56667058
Madle.Lippus@muinsuskaitseamet.ee

 

Veel uudiseid samal teemal

18.09.2020

Muinsuskaitseamet ootab kuni 30. septembrini toetuste taotlusi

Kuni kuu lõpuni on avatud Muinsuskaitseameti toetuste tähtajaline taotlusvoor. Toetust saab küsida kõikide mälestise liikide kohta (sh muinsuskaitseala ehitised). Ootame teie taotlusi Kultuurimälestiste registri kaudu või vastaval vormil hiljemalt 30. septembriks 2020.

Oktoobris avatakse ka omandireformi reservfondi taotlusvoor 2021, millest toetatakse omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste kordategemist.  Sinna saab taotlusi esitada ajavahemikus 10.-31. oktoober 2020.

Joonisel fragment Haapsalu vanalinna detailplaneerimisprojekti korrektuurist. Graafiline osa 1980 (ERA.T-76.1.5084)
17.09.2020

Konkurss kultuurimälestiste registri peaspetsialisti ametikohale

Otsime kolleegi kultuurimälestiste registri peaspetsialisti ametikohale. Tegu on asenduskohaga.

Kandideerida saab kuni 4. oktoobrini.