Sa oled siin

Muinsuskaitsepäevadel sai peidus pärandiga tutvuda rohkem kui 70 sündmusel üle Eesti

Lepo Mikko pannoo Teaduste Akadeemia raamatukogu fuajees, 1964. Foto: Martin Siplane
Lepo Mikko pannoo Teaduste Akadeemia raamatukogu fuajees, 1964. Foto: Martin Siplane

9.-12. septembril toimunud muinsuskaitsepäevadel sai osaleda erinevatel loengutel, talgutel, ekskursioonidel, töötubades ja avatud uste päevadel. Lisaks valmis tänavusteks pärandipäevadeks näitus nõukogude monumentaal-dekoratiivkunstist, millega saab tutvust teha ka praegu.

Septembri keskpaigas toimunud muinsuskaitsepäevade kolmepäevasesse kavasse mahtus eriilmelisi ettevõtmisi ekskursioonidest talguteni. Toimunud sündmuste katusteemaks oli “Peidus pärand” ja ettevõtmiste keskmes olid kohalikud pärandobjektid, mis esmapilgul võivad tunduda tavalisena, kuid tegelikkuses on kogukonna jaoks olulised ja identiteeti loovad. Lisaks ajaloo tutvustamisele oli paljude muinsuskaitsepäevade kavas olnud sündmuste eesmärgiks ka aktiivselt kaasata inimesi selle mõtestamisesse ja säilitamisesse.

Tänavusteks muinsuskaitsepäevadeks valmis ka näitus “Monumentaalkunst Nõukogude Eestis. Plastgraanulitest metallvarbadeni”, mis on veel viimaseid päevi, kuni 25. septembrini, avatud Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus. Muinsuskaitsepäevade kodulehel saab näitusega aga tutvuda ka edaspidi.

Näitusel näeb poolsadat saja žanri mitmekesisust esitlevat näidet, mis on peidus kultuurimajades, endistes kolhoosi- ja sovhoosikeskustes, koolides ja teistes avalikes hoonetes, sageli ruumides, kuhu pole vaba ligipääsu ega põhjustki minna, üle Eesti.

Muinsuskaitsepäevad on kord aastas üle kogu Eesti toimuv festival, millega tutvustatakse meid igapäevaselt ümbritsevat rikast ja mitmekesist kultuuripärandit. Ühe nädalavahetuse jooksul on avatud majad ja mälupaigad, toimuvad ekskursioonid ja töötoad ning palju muud huvitavat kodukandi pärandi ja ajaloo tutvustamiseks ja mõistmiseks. Kõik sündmused toimuvad kohalike inimeste eestvedamisel.

Veel uudiseid samal teemal

Hästi restaureeritud kunstimälestise kategooria laureaadiks valiti eelmisel aastal Nõva kiriku pabervitraažide restaureerimine
21.10.2021

Selgunud on Muinsuskaitseameti aastapreemiate nominendid

Muinsuskaitseamet annab igal aastal välja aastapreemiaid, et tänada ja tunnustada möödunud aasta parimaid kultuuripärandi säilitajaid ja arendajaid. Tänavustele preemiatele esitati kokku 79 kandidaati üle Eesti, laureaadid kuulutatakse välja 11. novembril MOMU Mootorispordi Muuseumis.

Siim Raie
20.10.2021

Kas meie kultuuripärand käib meile üle jõu?

Osaga põhiseaduse preambulis toodud riigi ülesannetest, sisemise ja välimise rahu tagamisega, oleme kenasti toime tulnud. Kokkulepped, liitlassuhted ning oma võimete arendamine on olnud selged prioriteedid. Teise põhiseadusliku ülesandega ja just nimelt imperatiivse ülesande, mitte soovunelma­ga – „riik peab tagama eesti ­rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ –, pole aga nii hästi läinud. Eriti kui vaadata eraldi ainelise pärandi säilitamist. Selles omakorda on eriti kehvasti lood ehitatud pärandiga.