Muuseumiroti nominendid on valitud

Muuseminõukogu komisjonid valisid välja Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid üheksas kategoorias. Laureaadid selguvad 28. jaanuaril 2022, tänavuse konverentsi ja gala korraldab Eesti Maanteemuuseum Põlvamaal.

Konkursile laekus tänavu 93 taotlust, taotluste arv on läbi aastate püsinud stabiilne. „Rõõm on näha, et konkurents püsib läbi aastate tugevana ning projektidest paistab selgelt silma, et muuseumide missioon on olla näoga külastajate suunas. Muuseumid pakuvad põnevaid tegevusi ja näitusi kõigile, kes soovivad üksi või perega kvaliteetselt aega veeta. Ehk saab siit nominentidest igaüks natuke inspiratsiooni ja aimdust, mida muuseumides leida võib,“ ütles Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis.

2021. aasta Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid on:

Ajutise näituste auhinna kolm nominenti on Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Majad, mida me vajame”, Saaremaa Muuseumi näitus „Viikingid enne viikingeid” ja Tallinna Linnamuuseumi näitus „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos”.

Püsinäituste kategoorias kandideerivad Eesti Kunstimuuseum näitusega „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945”, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum näitusega „Eesti spordi lugu” ja Eesti Vabaõhumuuseum näitusega „Kolhoosi korterelamu”.

Muuseumihariduse edendaja nominentide hulgas on Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu projekt „Tähtteose kiirkursus”, Iisaku Kihelkonna Muuseumi koolitus „Koduperenaise kursus nagu 100 aastat tagasi Peipsi ääres“ ja Tartu Ülikooli muuseumi veebitundide pilootprojekt.

Muuseumikogu arendaja tiitlile kandideerivad Eesti Ajaloomuuseum projektiga „170 000 lehekülge eesti muusikat kättesaadavaks – kiirelt ja efektiivselt“, Eesti Rahva Muuseumi projekt „Muhulaste määramine ehk muhulaste imelikud juhtumised MuISi maastikel“ ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi projekt „Spordimuuseumi innovaatiline avahoidla uue külastajateekonna keskse osana“.

Aasta konserveerimistöö tiitlile kandideerivad Eesti Loodusmuuseumi kalatopiste uurimine ja konserveerimine, Tartu linnamuuseumi kogusse kuuluva Anna Elisabeth von Münnichi sarga konserveerimine ning  Eesti Vabaõhumuuseum, kes konserveeris ja restaureeris Eesti Kunstimuuseumi diivanikomplekti.

Teadustrükistest on komisjon kolme parima hulka välja valinud Eesti Kunstimuuseumi raamatu "Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad", Eesti Meremuuseumi "Mereriik Käsmu" ja Virumaa Muuseumide "Rakvere elanikud kreisilinna aastail 1783–1917".

Teadusüritustest kandideerivad Eesti Rahva Muuseumi sarja „Eesti rahvusteaduste pöördepunktid ja võtmeinimesed“ algatamine ja avakonverentside korraldamine, Eesti Meremuuseumi konverents "Opportunities in digital exploration of shipwrecks" ja Narva Muuseumi aastakonverents "100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust".

Muuseumiarendaja tiitlit lähevad püüdma Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi külastuskeskkonna täielik uuendamine, Eesti Vabaõhumuuseumi kolhoosi kortermaja loomine ja Tartu linnamuuseumi Tartu rahu virtuaallavastus.

Tänavusele kogukonna sõbra tiitlile kandideerivad Eesti Piimandusmuuseum, kes korraldas XV piimapäeva, Liivi Muuseum Kodavere filmilaagriga lastele ja noortele „Kinu piäb suama!„ ja Tallinna Linnamuuseumi osalusprojekt „Muuseumi laboratoorium. Eestivene lugu“.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärk on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke. Nii konverents kui ka gala toimuvad ka sellel aastal piiratud mahus ning hübriidsena, ehk kõikidele nominentidele ja võitjatele on võimalik kaasa elada ekraani vahendusel.

Auhindu annavad välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ning Eesti Muuseumiühing koostöös, Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga. Iga auhinna juurde kuulub stipendium, mida rahastab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo konkursi kohta Muinsuskaitseameti kodulehel - https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/eesti-muuseumide-aastaauhinnad ja konkursi Facebooki lehel https://www.facebook.com/muuseumiauhinnad

Lisainfo