Sa oled siin

Päranditegijate konkurss kutsub noori jäädvustama oma kodukoha kultuuripärandit

 

Tänasest 23. aprillini on noored oodatud jäädvustama oma kodukoha pärandobjekte, parim meeskond saab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames toimuva Päranditegijate konkursi võitjana sõita auhinnareisile Strasbourgi.

„Ootame lugusid materiaalsest kultuuripärandist ehk kõigest sellest käega katsutavast, mis on meieni möödunud aegadest säilinud ja millel on meie jaoks oluline tähendus. Selleks võib olla vana linnusease, vanavanemate ehitatud maja, aga mõni päris väike asi: tööriist, rõivaese, ehe, kunstiteos, sõiduk,“ ütles Päranditegijate kogumisaktsiooni juht Madle Lippus.

Millal need hooned ehitati ja miks need ära lagunesid? Millisteks tegevusteks on seda eset varasemalt kasutatud? Mida need tänaste noorte jaoks sümboliseerivad ja millist tähendust kannavad? On nad kasutatavad?

Päranditegijate konkursil osalemiseks tuleb esitada jagamist võimaldavas vormis lugu (ekskursioon, matk, video, fotod, laul, luuletus, esitlus vmt). Võiduvõimalusi suurendab see, kui lugu on räägitud põnevast objektist kaasakiskuvalt või ootamatu nurga alt.

„Lugusid hindame eelkõige loo kaasakiskuvuse, pärandobjekti loo mitmekülgse tutvustamise oskuse, jutustatud loo jagatavuse, ja objektile uudse lähenemise poolest,“ ütles Madle Lippus. Hea lähtekoha konkursil osalemiseks annab tema sõnul ka osalemine pärandipaikade heakorra eest seisvas Pärandivaderite algatuses, mis võimaldab pärandpaika korrastaval noorel see ühtlasi jäädvustada ka Päranditegija kogumisaktsioonis loona. Pärandivaderite heakorratalgud kuulutatakse välja märtsi keskpaigas.

Lugusid saab esitada Päranditegijate koduleheküljel, kasutades selleks etteantud vormi. Päranditegijate konkursi kodulehele www.parandiaasta.ee saab üles laadida loo formaadis .docx, .pdf, .jpg, .mp4, või .waw. Teksti maksimaalseks pikkuseks on 5000 tähemärki, helifaili või video pikkus kuni 3 min.

Osalema on oodatud kõik lapsed ja noored vanuses kuni 19 eluaastat. Osaleda võib üksi või meeskonna või klassiga.

Auhinnad osalejatele panevad välja Euroopa Komisjoni Eesti Esindus ja Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis.

Viis parimat lugu osalevad Euroopa Komisjoni poolt korraldataval üle-euroopalisel pärandimeistrite konkursil Heritage Makers competition.

Parim meeskondlikult oma töö teinud klass Eesti gümnaasiumist või kutseõppeasutusest (noored vanuses 16-19 aastat) sõidab auhinnareisile Strasbourgi, Euroopa Parlamenti, et osaleda Euroopa Parlamendi noorteprogammis Euroscola. Võidureis 20-24 õpilasele ja 2 õpetajale toimub sügisel 2018. Vaata lähemalt Euroscola programmi kohta: http://www.europarl.europa.eu/estonia/et/noored/euroscola.html.

Lugude esitamise tähtaeg on 23. aprill, võitjad kuulutatakse välja 9. mail, Euroopa päeval Tallinna Vabaduse väljakul ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 veebis.

Päranditegijate konkurssi korraldab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames Muinsuskaitseamet koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Euroopa Parlamendi infobürooga Eestis,  Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja Pärandivaderite algatusega.

Päranditegijate konkurss kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 sündmuste sekka. Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 eesmärgiks on innustada noori väärtustama ainelist kultuuripärandit ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma. Loe rohkem Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kohta www.parandiaasta.ee.

Lisainfo:
Madle Lippus
Päranditegijate konkursi koordinaator
53 4888 41
madle.lippus@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

Rõuge muinastalu 2017. aasta suvel, kui püstkoda alles ootas kokku panemist. Foto: Jaana Ratas
18.06.2018

Ajarännak Rõuge muinastalus

Juba seitsmel suvel on Rõuge muistse linnuse jalamil, muinsuskaitsealuse asulakoha serval olnud võimalik jälgida ainulaadse talukompleksi kerkmist. Eksperimentaalarheoloogia põhimõtteil rajatud Rõuge muinastalu pärineks justkui 1000 aasta tagusest ajast, mil Läänemerel seilasid veel viikingid, sepad sulatasid rauda ning linnuse vallid hädalisele varju pakkusid. Muinastalu ehitamist eest vedava Tiit Kobrusepa ja projektiga seotud arheoloogide eesmärgiks ongi omal nahal järele proovida ning huvilistele tutvustada rauaaegset eluolu ning erinevaid muinastehnoloogiaid.

Foto: Merily Remma
15.06.2018

Millele mõelda enne, kui ukse roosaks värvid?

Viimasel kuul on palju poleemikat tekitanud Tallinna vanalinnas asuva Hanna-Liina Võsa laulustuudio uks, millle stuudioomanikud hoonet korrastades üleni roosaks värvisid. Uks on tekitanud palju positiivset elevust ning leidnud kümnetes tuhandetes kordades jagamist sotsiaalmeedias. Muinsuskaitsjates on tegu aga põhjustanud nördimust – kuidas võib tulla mõttele UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva vanalinna 19. sajandist pärineva uhke nikerdustega uks ühevärviliseks võõbata? Küsimus pole selles, kas roosa värv meeldib või mitte, vaid selles, kas lahendus on hoonele sobilik ning ajaloolist ust säilitav.