Sa oled siin

Põhja-Eesti pärandihoidla arhitektuurivõistlus

Kohtu tn 6. Endise Provintsiaalmuuseumi keldris asuv Eestimaa Kirjanuse Ühingu raamatukogu hoidla. Foto: Eesti Ajaloomuuseum SA/MuIS
Kohtu tn 6. Endise Provintsiaalmuuseumi keldris asuv Eestimaa Kirjanuse Ühingu raamatukogu hoidla. Foto: Eesti Ajaloomuuseum SA/MuIS

Riik otsib uue Põhja-Eesti pärandihoidla hoonele arhitektuurilahendust

Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-iga kuulutavad välja arhitektuurivõistluse, millega otsitakse parimat ideekavandit Põhja-Eesti pärandihoidla hoonekompleksi rajamiseks Rae valda Lehmja külla.

„Kes minevikku ei mäleta elab tulevikuta. Arhitektidel avaneb ainulaadne võimalus anda vorm tulevikule läbi mineviku talletamise. Põhja-Eest pärandihoidlale lisaks on tulemas Lõuna-Eesti pärandihoidla, mille arhitektuurivõistlus on ettevalmistamisel,“ lausus Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige ja arhitektuurikonkursi žürii liige, arhitekt Peeter Pere.

„Riigile kuuluvates muuseumikogudes on ühtekokku neli miljonit museaali aga nende hoiustamistingimused ei vasta paljuski tänapäevastele nõuetele. Nõnda satub hindamatute kultuuriväärtuste säilimine ohtu,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott.  „Loodan, et leiame selle võistluse tulemusel parima võimaliku lahenduse meie hindamatu kultuuripärandi hoiustamiseks,“ märkis ta.

„Pärandihoidla ei ole ainult hoidla, see on säilitamise kompetentsikeskus ja kultuuripärandit esindav hoone. See on pärandihoidlate projekti esimene oluline verstapost, millest sünnib midagi käegakatsutavamat. Kuigi hoone ehitatakse tööstusalale, otsime lahendust, mis on küll funktsionaalne, aga ka arvestab selle hoone kultuuriloolise tähtsusega,“ märkis Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht ja konkursi komisjoni juhataja Mirjam Rääbis

Arhitektuurivõistluse eesmärk  on leida lahendus funktsionaalsele, esinduslikule, efektiivse pinnakasutusega ja arhitektuurselt kõrgetasemelisele kaasaegsele hoidlahoonele, mille ehitus- ja ülalpidamiskulud on säästlikud ja mis on madala energiatarbega. Pärandihoidla rajamine kindlustab Eesti ainelise kultuuripärandi pikaajalise säilitamise optimaalsel ja kuluefektiivsel moel.

Lehmja külla rajatava Põhja-Eesti pärandihoidla uus hoonekompleks peab olema kaasaegne, võimaldama kiiret ja mugavat teenindamist, jälgima säästvate tehnoloogiate kasutamise põhimõtteid ning vastama nullenergiahoone nõuetele. Samuti peab uus hoidla vastama muuseumide kogumise ja hoiustamise vajadusele lähima 30 aasta vältel, toimima konserveerimise ja digiteerimise kompetentsikeskusena, looma töötajatele kaasaegsed töötingimused, täitma pärandihoidla esindusfunktsiooni ning sobituma ümbritsevasse keskkonda. 

Hoidla ideekavandivõistluse täpsemad tingimused ja juhised leiab Riigi Kinnisvara AS kodulehelt

2018. aastal kiitis valitsus heaks pärandihoidlate kontseptsiooni, mille tulemusel hakkas Muinsuskaitseamet koostöös Kultuuriministeeriumiga ette valmistama pärandihoidlate rajamist. See projekt puudutab ühtekokku 22 muuseumit üle Eesti. Ekspertide hinnangul vastab praegu kultuuriväärtuste pikaajaliseks säilimiseks vajalikele nõuetele umbes vaid 43% nende muuseumide kogu hoidlapinnast. Lisaks Põhja-Eestisse kavandatavale pärandihoidlale on riigil plaanis lähitulevikus välja kuulutada ka arhitektuurivõistlus Lõuna-Eesti pärandihoidla lahendamiseks.

Lisainfo:
Mirjam Rääbis
Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht
509 0096
mirjam.raabis@muinsuskaitse.ee

Peeter Pere
EAL juhatuse liige
565 1015
peeter@peeterpere.ee

 

Veel uudiseid samal teemal

29.05.2023

Tulekul on Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu

8. juunil toimub Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik arutelu. Arutelu toimub Kostivere mõisas ja algab kell 17.00.

Teeme arutelust ka oma Facebooki lehel ülekande. 

Huvilistel palume arutelule registreeruda.

Peeter I maja Narvas. Vaade kirdest. Hugo Rennik 1957
08.05.2023

Muinsuskaitseameti arhiivi fondidest on nüüd kättesaadavad 18 891 kaadrit Eesti fotopärandit

Koostöös Rahvusarhiiviga digiteeriti Muinsuskaitseameti arhiivi fondidest projekti „Eesti fotopärandi digimine (klaas-ja filminegatiivid)“ raames ca 18 891 kaadrit nii klaas- kui ka filminegatiive. Kõik projektis digiteeritud negatiivid on kirjeldatud ning veebikoopiatena leitavad Rahvusarhiivi fotoinfosüsteemis FOTIS