Sa oled siin

Pole mingit põhjust karta muinsuskaitseametnikku

Foto Aron Urb.

Kadri Laanemäe osutab oma artiklis "Kes kardab muinsuskaitseametnikku" (EPL 29.10.2018) kahele tõsisele ja tegelikule probleemile, mis muinsuskaitse valdkonnas eksisteerivad – liigne jäikus ja madal kommunikatiivsus. Mõlema probleemi lahendamiseks ongi hetkel ette võetud Muinsuskaitseseaduse muudatused, aga ka organisatsioonilised ümberkorraldused muinsuskaitseametis ja tema suhetes halduspartneritega.

Kultuur ja kultuuripärand on valdkonnad, mis olid, on ja jäävad humanitaarseks, seda ei muuda ka seadusega. Samuti jäävad nad valdkondadeks, kus hinnang olukorrale ja lahendustele jääb juhtumipõhiseks – see tähendab subjektiivseks. Aga, mitte suvaliseks. Muinsuskaitse valdkonnas kehtib hulk põhimõtteid ja reegleid, mis aitavad iga üksikjuhtumit lahendada nii, et kultuuriväärtused säiliks. Seaduski on üks nendest põhimõtete kogumitest. Ei ole võimalik seadusesse kirjutada, kas ühes korteris asuv trafarettmaaling on väärtuslikum kui naaberkorteris, või kas üks muinsuskaitseala kaitsevööndi kinnistu on väärtuslikum kui teine. Need jäävad kaalutlusotsusteks, mille tegemisel osalevad mitte ainult ametnikud, vaid ka omanikud, arendajad, kogukond ja aeg-ajalt kogu ühiskond. Me ei pea kartma dialoogi ja peame säilitama dialoogivõimekuse kõikides olukordades.

Uues muinsuskaitseseaduse eelnõus on omaniku ja ametniku lähendamisele palju tähelepanu pööratud, lisatud paindlikkust ja nõustavat rolli. Mõnele võib see ju tunduda ametnikele veel suurema otsustusõiguse andmisega, aga kuidas muidu jõuda leevenduste ja olukorrapõhiste lähenemisteni.

Näiteks uueneb eritingimuste andmise kord – kehtiva seaduse järgi peab omanik igal puhul tellima pädevalt isikult muinsuskaitse eritingimused ja ametnikud siis kooskõlastavad need. Tulevikus jääb ametnikele õigus määrata uuringuid, kui vajalik siis põhjalikke, kuid kui asi on lihtsalt otsustatav ja info eritingimuste andmiseks olemas, siis võib seda teha jooksvalt. Tulevikus võib muinsuskaitse eritingimuste sisu olla ka see, et eritingimused puuduvad - projekti pole vaja ja järelevalvet ka mitte. Aga selle otsuse saavad teha vastavad spetsialistid olukorda hinnates ja reegleid järgides.

Teine oluline püüdlus nii seaduse kirjutamisel, kui ka igapäevases muinsuskaitsetöös on olnud ühtsem halduspraktika – et muinsuskaitse oleks samadel alustel kogu riigis. Lisaks ametnikele 15 maakonnas on täna muinsuskaitseseaduse rakendamine neljas omavalitsuses delegeeritud linna struktuuridele. Kui Laanemäe kirjeldus vastab tõele on meil nüüd ja praegu vajalik ning võimalik anda hinnang halduslepingu toimimisele Tallinna linnas – kas halduspartner saab aru ja hakkama muinsuskaitse põhimõtete rakendamise ning kodanike nõustamisega.

Just viimasele on plaanis lähiaastatel keskenduda. On ilmselge, et me ei suuda oma rahvuslikku rikkust säilitada käskude ja keeldudega. Inimesed peavad aru saama mida ja miks kaitstakse ja mis on selle kõige tähendus. Ainus võimalus selleks on aktiivne teavitus ja ennetustöö nii iga üksiku objekti, kui ka piirkonna põhiselt. Me oleme ju kultuurne ja haritud rahvas ning saame aru, et kultuurne keskkond lisab väärtust. Eelistame ju oma elus alati kultuurset ebakultuursele.

Siim Raie artikkel ilmus Eesti Päevalehes 30.10.2018

Veel uudiseid samal teemal

Foto: MuIS. Ettevõtte Viru Rand töötaja arvuti taga (ERM Fk 2971:267); Eesti Rahva Muuseum
18.06.2019

Muuseumid saavad uue moodsa infosüsteemi

Muinsuskaitseamet hakkab koos Kultuuriministeeriumi ja Registrite ja Infosüsteemide Keskusega arendama uut muuseumide infosüsteemi (MuIS 2.0), mis annab veelgi parema juurdepääsu meie rikkalikele muuseumikogudele. Projekti eeltaotlus sai Riigi Infosüsteemi Ametilt heakskiidu, poole aasta jooksul tuleb läbi viia hange ja esitada täistaotlus Euroopa Regionaalfondist poolemiljonilise toetuse saamiseks.

Pärandivaderid Parksepa Keskkoolist. Foto: Andres Breidaks
23.05.2019

Muinsuskaitseamet toetas muuseumide ja muinsuskaitse valdkondade arendamist ligi 150 000 euroga

Selgunud on Muinsuskaitseameti taotlusvooru "Kultuuripärandi valdkonna arendamine" tulemused. Sel aastal esimest korda läbi viidud ühisest taotlusvoorust saavad toetust 34 muinsuskaitse ja muuseumivaldkonna arendamiseks mõeldud projekti kogusummas 149 998 eurot.