Sa oled siin

Põlvas selgusid Muuseumirottide võitjad

Foto Mikk Otsar
Foto Mikk Otsar

2021. aasta parima püsinäituse tiitli ja Suure Muuseumiroti võitis Eesti Vabaõhumuuseumi näitus "Kolhoosi korterelamu". Parima ajutise näituse auhinna ja Väikese Muuseumiroti sai Saaremaa Muuseum oma näituse “Viikingid enne viikingeid” eest. Kokku tunnustati Eesti muuseumide aastaauhindade galal ühtteist Muuseumiroti laureaati. Eriauhinna Rotilõks pani kõige külastajasõbralikumale muuseumile välja EAS ja Eesti Muuseumiühing andis välja aasta turundaja eriauhinna Terav pliiats. Mõlemad eriauhinnad pälvis Saaremaa Muuseum.

„Rõõm on näha, kuivõrd palju eriilmelisi ja põnevaid elamusi pakkuvaid muuseume Eestis on. Võime olla tõeliselt uhked enda muuseumide üle, kelle teemade ja programmide ring on uskumatult lai. Seega on muuseumide aastaauhindade konkursil juba nominentide hulka valituks osutumine märkimisväärne saavutus – Eesti on teatavasti väga muuseumirohke riik ning konkurents seega tihe,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik. „Sügav kummardus ja aitäh kõigile, kes hoiavad meie kultuuripärandit ning kujundavad ja panustavad meie muuseumimaastikku, mis meid aina uuesti üllatab ning avastamisrõõmu pakub,“ lisas ta.

Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid on:

Parim püsinäitus ja Suure Muuseumiroti võitja on Eesti Vabaõhumuuseumi näitus "Kolhoosi korterelamu". Näituse kureerisid Dagmar Ingi ja Maret Tamjärv ning suure panuse andis ka muuseumi tugiteenuste direktor Jaak Kõiva.

Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Saaremaa Muuseumi näitus "Viikingid enne viikingeid". Näituse projektijuht oli Taniel Vares ja kuraator Marge Konsa.

Aasta muuseumikogu arendaja on Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi projekt "Spordimuuseumi innovaatiline avahoidla uue külastajateekonna keskse osana". Arendusprojekti meeskonnas olid  Kaarel Antons, Maris Mägi, Toomas Koitmäe ja Siim Randoja.

Kõige kaalukamaks konserveerimistööks valis komisjon Eesti Loodusmuuseumi projekti "Kalatopiste uurimine ja konserveerimine Eesti Loodusmuuseumi kogude baasil". Töid tegi konservaator Eleri Paatsi.

Kogukonna sõbra kategoorias pälvis võidu Tallinna Linnamuuseum osalusprojektiga „Muuseumi laboratoorium. Eestivene lugu“. Osalusprojekti juht oli Jelena Tšekulajeva.

Muuseumihariduse edendaja 2021 on Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu projekt “Tähtteose kiirkurus”. Projekti panustasid Egle Adams, Indrek Aija, Malle Avans, Aimi Hollo, Tiina Kivits, Tanar Kirs, Hegely Klaus, Toomas Muru, Mari Niitra, Reelika Räim, Elle-Mari Talivee, Elmar Trink, Maarja Vaino, Kri Marie Vaik, Mari Vapper, Janek Varblas, Meeli Väljaots ja Erlich Lõwi.

Aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Eesti Kunstimuuseumi raamatu „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“ eest. Trükise koostas ja toimetas Liis Pählapuu.

Parima teadusürituse korraldas Eesti Meremuuseum. Selleks oli rahvusvaheline konverents "Laevaleidude digitaalse uurimise võimalused”. Konverentsi korraldajad olid Hele Kiimann, Priit Lätti, Liisa Randmaa, Õnne Mets ja Tõnis Veltman.

Kõige kõvema muuseumiarendaja tiitel läks Eesti Vabaõhumuuseumile Kolhoosi kortermaja projekti eest.

Eriauhindu anti tänavu välja koguni kaks. Rael Artel sai eriauhinna esimese tähelepanuväärse püsiekspositsiooni loomise eest Narva Muuseumi kunstigaleriis ja ühe muuseumikogu varjust välja toomise eest.

Eesti Tervisemuuseum pälvis eriauhinna pikaajalise innovatiivse ja teaduskoostööl põhineva näitusetegevuse ning hetkel olulise ja aktuaalse vaimse tervise näituse ja trükise „Palju õnne!“ eest.

Eesti Muuseumiühing andis üle Aasta Turundaja tiitli ja selle pälvis Saaremaa Muuseumi meeskond eesotsas Rita Rahuga näituse “Viikingid enne viikingeid” turunduse ning tootearenduse eest.

Ka EASi turismiarenduskeskus valis oma Rotilõksu-nimelise eriauhinna laureaadiks Saaremaa Muuseumi, kelle viikingiteemalise näituse rütmis elas kogu piirkond terve aasta. „Muuseum tegi tihedat koostööd kohalike turismiarendajatega ja Saaremaale õnnestus meelitada palju kultuurihuvilisi reisijaid,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Lepiku sõnul avaldas muljet eeskätt haare, millega näituse teemat kogu piirkonna laiema tuntuse ja külastatavuse huvides rakendati. „Kõiki kultuuri- ja spordisündmusi tehti aasta läbi viikingite teema-aasta vaimus, toimus reklaamikampaania Eestis, Lätis ja Leedus, kaasati kohalikke ettevõtjaid, korraldati ajakirjanikele pressireise ja külalistele seiklusmängu. Näitus ei jäänud ainult näituse vormi, vaid jõudis hästi jutustatud loona tele-ekraanile. Muuseumi tööl on ka tugev ekspordi mõõde, sest sel aastal toob näituseteemaline konverents siia väliskülalisi ning seejärel on kavas näitus ise Skandinaaviasse viia,“ sõnas Lepik.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 93 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid. 

Iga Muuseumiroti kategooria võitjale on välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mida saab kasutada erialase täiendamise eesmärgil. Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.

Ürituse fotogalerii koondub siia https://flic.kr/s/aHBqjzAgf5 Fotode autor on Mikk Otsar.

Konverents ja gala on järelvaadatavad

https://www.youtube.com/watch?v=csZSY8Cl1tQ

https://www.youtube.com/watch?v=4Hrs0bOlEhI

 

Lisainfo:

Eve Rand
kommunikatsiooninõunik
Eve.Rand@muinsuskaitseamet.ee
56494632
 

 

Veel uudiseid samal teemal

Pärnu linnakindlustused 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses
25.11.2022

Toimub Pärnu linnakindlustuste piiride ja andmete korrastamine

Muinsuskaitseamet algatas Pärnu linnakindlustuste piiride ja andmete korrastamise menetluse.

Ootame eelnõule tagasisidet kuni 30. detsembrini 2022.

15.11.2022

Konkurss õigusosakonna juhataja ametikohale

Muinsuskaitseamet on riigiamet, mis esindab parimal võimalikul viisil avalikku huvi Eesti kultuuripärandi hoidmisel, arendamisel ja kaitsel. Meie missioon on hoolitseda Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilimise ja arendamise eest, inspireerida inimesi osa saama mitmekesisest ja rikkalikust kultuuripärandist.