Sa oled siin

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

Riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
Riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused

Kultuuriministeeriumis toimus 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Eestis on 450 kuni 500 pühakoda, neist on kultuurimälestistena kaitse all pooled. Kultuuriministri kinnitatud riiklik programm “Pühakodade säilitamine ja areng“ kutsuti ellu 2003. aastal ning see on kestnud kahes etapis kokku 15 aastat. Programmi jooksul on pühakodadesse investeeritud ühtekokku ligi 13 miljonit eurot ning programm on hõlmanud valdavat osa Eesti kirikutest. Aastatel 2004 kuni 2013 eraldas riik pühakodade säilitamiseks kokku 9,23 miljonit eurot ja toetust sai ligi 200 kirikut. Aastatel 2014 kuni 2018 oli programmi eelarve kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 kirikut.

„Pühakojad on Eesti kultuuri lahutamatuks osaks olnud sajandeid,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Lisaks vaimsele pärandile on pühakojad läbi aegade kujundanud meie ehitatud keskkonda – nad on olnud ja jäänud kultuurmaastiku olulisteks hooneteks, moodustades Eesti arhitektuuripärandi ühe väärtuslikuma osa. Seetõttu on oluline, et riik toetab pühakodade korras hoidmist ja nõustab nende korrastamisel. Ikka selleks, et pühakojad oleksid jätkuvalt huvilistele avatud,“ märkis Saar.

Pühakodade programm lõpeb küll senisel kujul, kuid toetused ja arendustegevused jätkuvad. 2019 aasta toetuste saajad selguvad juba jaanuaris. Senise programmi juhtnõukogu asemel on Muinsuskaitseametil plaanis kokku kutsuda pühakodade eksperdinõukogu, et kirikupärandiga seotud küsimused regulaarselt läbi arutada. Täiendavaid võimalusi kaitsealuseid hooneid toetada pakub järgmisel aastal jõustuv uuenev muinsuskaitseseadus. Selleks on riigieelarves planeeritud täiendavad 1,4 miljonit eurot aastas.

„Aastatepikkune süsteemne toetus on olnud edukas ja aktiivses kasutuses olevate pühakodade puhul on tänu programmile kultuuriväärtuste pikaajaline säilimine tagatud,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. „Tihe koostöö kogudustega on andnud laia arusaama selle pärandiliigi valdajate muredest ja rõõmudest ning see on hea alus edaspidiseks tegevuseks kõikide mälestiste säilimise tagamisel,“ lisas Raie.

Programmist on toetatud pühakodade ja kirikuvara restaureerimist, ehitusprojektide koostamist, uuringute läbiviimist ning turvalisuse tagamist, sealhulgas piksekaitsete ning, valve- ja tulekaitsesignalisatsioonide paigaldamist. Tähelepanuväärsed on ka koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga algatatud kirikute digiarhiiv ja kirikute sisekliima uuringud koos TalTechiga. Ühtlasi on kaardistatud ja tutvustatud kirikutes peituvat kunstivara nagu kirikutekstiile, kirikuaedu, kirikukellasid, ikoone ja oreleid ning alustatud kahe raamatusarjaväljaandmist, need on „Eesti kirikud“ ja „Eesti kirikute sisustus“. Programmi toel on korraldatud koolitusi ja algatatud diskussioon kirikute jätkusuutlikust kasutusest.

Lisainfo:

Liina Jänes

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik

liina.janes@kul.ee

6 282 381

 

Sille Sombri

Muinsuskaitseameti pühakodade programmi koordinaator

sille.sombri@muinsuskaitseamet.ee

6403068

Veel uudiseid samal teemal

Pärandivaderid Parksepa Keskkoolist. Foto: Andres Breidaks
23.05.2019

Muinsuskaitseamet toetas muuseumide ja muinsuskaitse valdkondade arendamist ligi 150 000 euroga

Selgunud on Muinsuskaitseameti taotlusvooru "Kultuuripärandi valdkonna arendamine" tulemused. Sel aastal esimest korda läbi viidud ühisest taotlusvoorust saavad toetust 34 muinsuskaitse ja muuseumivaldkonna arendamiseks mõeldud projekti kogusummas 149 998 eurot.

Vaade Haapsalule. Foto: Reio Avaste
20.05.2019

Ehitamine ja restaureerimine muinsuskaitsealal

Erinevalt tavapärasest ehituspraktikast võib muinsuskaitsealal ehitamine ja restaureerimine tähendada spetsiifiliste nõuete täitmist, samas võib lihtsamad hooldus- ja remonttööd teha ilma Muinsuskaitseameti kooskõlastuseta. Esimese sammuna tasuks nõu küsida Muinsuskaitseameti maakonnanõunike käest, kes oskavad täpselt ütelda, millega on vaja arvestada ja oskavad anda vajalikke näpunäiteid väärtuslike hoonete hoidmiseks.