Sa oled siin

Selgunud on tänavused Muuseumiroti nominendid

Muuseminõukogu komisjonid valisid välja Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid kümnes kategoorias. Laureaadid selguvad 24. jaanuaril 2020 Valga raudteejaamas. Pidulikule üritusele eelneb samal päeval Eesti muuseumide aastakonverents Valga Kultuurikeskuses.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 93 taotlust, mis on väga hea tulemus. Tänavust konkurssi iseloomustab ennekõike laiem regionaalne haare. Tallinna ja Tartu kõrvalt paistavad tugevalt välja Palamuse ja Haapsalu muuseumid ning Eesti Sõjamuuseumi tervet Eestit ühendav Soomusrongi projekt.

„Muuseumiroti konkurss tõestab taas ilmekalt, et  Eesti muuseumid suudavad pakkuda väga mitmekesist programmi. Avastamisrõõmu jagub üle terve Eesti,  igal pool ja igaühele on midagi. Tundub, et meie muuseumide pilk on aina avaram, üha enam vaatavad muuseumid välja oma tavapärasest teemade ja sihtgruppide ringist ning räägivad üha valjemini kaasa ka ühiskonna aktuaalsetel teemadel,“ ütles Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis.

2019. aasta Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid

Muuseumikogu arendaja tiitlile kandideerivad Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum hoidlate reaalajas jälgimise süsteemi loomise eest, Eesti Meremuuseum oma kogu uute laevamudelite täiendamise projektiga ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum projektiga „Meie keiser, kes sa oled kaugel!“

Aasta konserveerimistöö nominendid on Eesti Kunstimuuseum Maire Männiku skulptuuride pikaajalise restaureerimise tööga, Tartu Ülikooli muuseum projektiga „Pidulikus raamistuses litograafilise lehe konserveerimine ja uuenduslikud lahendused algse vormistamise säilitamiseks“ ja Eesti Tuletõrjemuusem, kes on eeskujulikult teostanud hobuvankri ja käsipritsi konserveerimis- ja restaureerimistööd.

Tänavusele kogukonna sõbra tiitlile kandideerivad Tallinna Linnamuuseum Kalamaja muuseumi ettevalmistamise protsessiga, Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum projektiga „Soomusrong nr 7 „Wabadus““ ja Eesti Meremuuseum Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamise üritusega.

Muuseumihariduse edendaja nominentide hulgas on Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum projektiga „Köster ja teised“,  Vabamu pere e-giid ja Eesti Tervishoiu Muuseumi seksuaalhariduse arendusprojekt.

Teadustrükistest on komisjon kolme parema hulka välja valinud Eesti Kunstimuuseumi raamatu „Johann Köler“, Eesti Rahva Muuseumi raamatu „See „igavene“ plastmass! Plastesemete vananemine, säilitamine ja konserveerimine“ ja Eesti Meremuuseumi välja antud teose “Paks Margareeta. Värav linna ja sadama vahel”.

 Teadusüritustest kandideerivad Saaremaa Muuseumi konverents “MÄSSU KAUDU VABASSE RIIKI: 100 aastat 1919. aasta Saaremaa mässust”, Tartu Linnamuuseumi konverents „Mitut usku Tartu: Eesti usu 100 aastat” ja Eesti Kunstimuuseumi konverents „Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas 1880–1930“.

Ajutiste näituste auhinna kolm nominenti on Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile“, Tartu Kunstimuuseumi näitus „Pallas 100. Kunstikool ja kultus“ koos kõrvalprojektiga „Pallaslased Eesti kodudest“ ja Eesti Meremuuseumi näitus „1944 - Suur Põgenemine“

Püsinäituse kategoorias kandideerivad Eesti Arhitektuurimuuseum näitusega „Uuri ruumi!“, Eesti Maanteemuuseumi näitus „Masinahall – Masinate valitsemine“ ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi näitus „Kooliaasta ring“

Muuseumiarendaja tiitlit lähevad püüdma Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Haapsalu linnuse rekonstrueerimise projektiga, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Palamuse muuseumi arendusega ja Eesti Sõjamuuseum projektiga „Soomusrong nr 7 „Wabadus““

Välja antakse ka eriauhind ja selle kolm nominenti on tänavu Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi projekt „Soomusrong nr 7 „Wabadus““, Tallinna Kirjanduskeskuse Mati Undi pop-up muuseum ning Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide läbi viidud Haapsalu linnuse rekonstrueerimine.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärk on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke.

Auhindu annavad välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ning Eesti Muuseumiühing koostöös, Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga. Iga auhinna juurde kuulub stipendium, mida rahastab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo konkursi kohta Muinsuskaitseameti kodulehel - https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/eesti-muuseumide-aastaauhinnad

#muuseumirott

Lisainfo

Janika Turu
Muusemivaldkonna peaspetsialist
Janika.Turu@muinsuskaitseamet.ee
58839759

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.