Sa oled siin

Selgusid kõige kõvemad Päranditegijad

Kuvatõmmis Kristjan Vislapuu (3. klass) animatsioonist Vastseliina linnuse ehitamisest.
Kuvatõmmis Kristjan Vislapuu (3. klass) animatsioonist Vastseliina linnuse ehitamisest.

Muinsuskaitseamet andis täna, 9. septembril toimunud kooli ja hariduse ajaloost kõnelevate Muinsuskaitsepäevade avaüritusel üle koolinoortele suunatud Päranditegijate konkursi auhinnad. Konkurss kutsus noori kultuuripärandi valdkonda märkama ja seda lugude kaudu teistele tutvustama.

„Kultuuripärand – tema teke, säilitamine ja arendamine on lakkamatu protsess. Päranditegijate konkursil osalenud noored on saanud otsese kogemuse pärandiloomest ja seeläbi on ajaloost saanud osa nende tänasest igapäevast. Mineviku mõtestamine aitab neil paremini toime tulla ka tundmatu tulevikuga,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Algkooli vanuseklassis saavutasid esikoha Rakke Kooli lapsed, kes esitasid konkursile oma kooli ajaloost jutustava veebiraamatu. Teise koha said Tartu Karlova Kooli lapsed, kes esitasid konkursile veebiraamatu „"Asjad ja lood meie ümber", kus omavahelistesse vestlustesse astusid laste kodudes olevad kõige vanemad ja kõige uuemad esemed. Kolmanda koha saavutas Kristjan Vislapuu Parksepa Keskkoolist, kelle võistlustööks oli animatsioon Vastseliina linnuse ehitamisest.

Põhikooli vanuseastmes hindas žürii esikoha vääriliseks Valga muuseumi juures tegutsevate väikeste muuseumisõprade videotutvustust Ramsi vesiveskist. Teise koha pälvisid Tallinna Lasnamäe Põhikooli lapsed, kelle võistlustööks oli Tallinna vaatamisväärsusi ja nende ajalugu tutvustav interaktiivne kaart.  Kolmanda koha sai Keidi Tölp Nurme koolist, kes esitas konkursile video Seidla Mõisa tuuleveskist.

Gümnaasiumi vanuseastmes võitsid konkursi Ramsi noortetoa noored, kes meisterdasid Päranditegijate konkursile video Hellenurme vesiveskist. Teine ja kolmas koht läksid Viimis Gümnaasiumisse. Teise koha pälvis Liisa Veski, kes valmistas kuuldemängu oma vanavanavanaema 1945. aastal kirjutatud kirja põhjal. Kolmanda koha sai Oscar Moretti, kelle võistlustööks oli Kuldvillakule baseeruv Viimsi mõisa teemaline mäng.

Tänavune konkurss oli seotud Kultuuriministeeriumi poolt välja kuulutatud Digikultuuriaastaga ja konkursi teemaks on „Vana asi värskes vormis“ ja konkursile olid oodatud käega katsutavast kultuuripärandist kõnelevad tööd, kus lugude jutustamiseks oli kasutatud digitaalseid tööriistu.

Konkursile laekus 27 tööd, mis on keerulist koroonaaega arvestades täitsa tubli tulemus. Töid hindas neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Haridus- ja Noorteameti Progetiigri projektijuht Kristi Salum, Digikultuuriaasta projektijuht Martin Aadamsoo, Muinsuskaitseameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Madle Lippus ja muuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis. Toid hinnati kolmes vanuserühmas: algkool, põhikool ja keskkool. Kõige tihedamaks osutus konkurents just algkooli vanuseklassis.

Võistlustöödega saab tutvuda lehel paranditegijad.ee

Lisainfo

Eve Rand
Kommunikatsiooniosakonna nõunik
Eve.Rand@muinsuskaitseamet.ee
56494632

Veel uudiseid samal teemal

18.09.2020

Muinsuskaitseamet ootab kuni 30. septembrini toetuste taotlusi

Kuni kuu lõpuni on avatud Muinsuskaitseameti toetuste tähtajaline taotlusvoor. Toetust saab küsida kõikide mälestise liikide kohta (sh muinsuskaitseala ehitised). Ootame teie taotlusi Kultuurimälestiste registri kaudu või vastaval vormil hiljemalt 30. septembriks 2020.

Oktoobris avatakse ka omandireformi reservfondi taotlusvoor 2021, millest toetatakse omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste kordategemist.  Sinna saab taotlusi esitada ajavahemikus 10.-31. oktoober 2020.

Joonisel fragment Haapsalu vanalinna detailplaneerimisprojekti korrektuurist. Graafiline osa 1980 (ERA.T-76.1.5084)
17.09.2020

Konkurss kultuurimälestiste registri peaspetsialisti ametikohale

Otsime kolleegi kultuurimälestiste registri peaspetsialisti ametikohale. Tegu on asenduskohaga.

Kandideerida saab kuni 4. oktoobrini.