Sa oled siin

Selgusid muinsuskaitsevaldkonna aasta parimad

Vana-Pääla mõisahoone, hästi taasatud ehitus.Foto: Reio Avaste
Vana-Pääla mõisahoone, hästi taasatud ehitus.Foto: Reio Avaste

Muinsuskaitseamet tähistas täna, 11. oktoobril Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud üritusel Muinsuskaitseameti 25. sünnipäeva ja andis üle tunnustused aasta parimatele. Kokku anti välja 29 tunnustust 11 kategoorias.

„Tänavune tunnustuse saajate nimekiri on väga mitmekülgne. Tunnustuse pälvivad Tallinna vanalinnas asuva keskaegse hoone oskuslikud taastajad kui ka 1980ndatest pärineva Saare KEKi uuele elule aitaja. Kindlasti jäävad tunnustatavate hulgas silma ajaloolisesse keskkonda sobivalt kavandatud uusehitised, neid valis komisjon sellel aastal välja koguni neli. Ühtmoodi hästi on ajaloolisesse keskkonda sobitatud Maarjamäel asuv filmimuuseum ja hoidlahoone, Palamuse muusemi uus külastuskeskus, Vastseliina piiskopilinnuse palverändurite maja ja Rannamõisa kalmistu leinamaja. Kõik need uued hooned lisavad oma kõrge arhitektuurse kvaliteediga väärika ajalooga paikadele omapära. Tänavused restaureerimispreemiad näitavad elavalt, et just kultuuripärand on see, mis teeb kaasaegsest keskkonnast kaasaegse – mitmekihilise, huvitava ja kultuurse,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Hästi taastatud mälestiste kategoorias anti välja seitse tunnustust. Selle aasta parimad hästi taastatud mälestised on Tartus, aadressil Veski 6 asuv villa ja samuti Raekoja plats 1/Ülikooli 7 asuv elamu. Tallinna vanalinnas, Pikk 69 aadressil asuv keskaegne hoone ja Eesti Kunstiakadeemia uus hoone. Valgas asuv Kreisi ametiasutuste maja, Vana-Pääla mõisa peahoone ja Keila-Joa mõisapark.

Muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis hästi taastatud hoonete tunnustuse said Viljandis, Laidoneri plats 8 asuv hotellihoone ja Raplamaa Lümandu mõisa valitsejamaja.

Ajaloolisesse keskkonda hästi kavandatud uusehitised on: Maarjamäe lossi väliala, filmimuuseum ja hoidlahoone, Palamuse kihelkonnakooli-muuseumi külastuskeskus, Vastseliina piiskopilinnuse palverändurite maja ja Rannamõisa kalmistu leinamaja.

Aasta leiuks 2018 kuulutati arheoloogilised leiud Väike-Patarei 1/ Jahu 6 kinnistu kaevamistelt.

Muinsuskaitseamet tunnustas ka häid uurijaid Peeter Piiritsat ja Kristo Kooskorat, häid restauraatoreid Hardi-Sander Luike ja Sirje Sorokit.

Järjepideva pärandi tutvustamise eest pälvis tunnustuse Jaak Juske, pärandihoidja 2018 tiitli said Saare KEKi haldushoone omanik Helle Susi,  Pärandivaderite projekti koordinaator Elle Lepik, Kuru vraki hoidja Tõnis Rohtma, Rebala muinsuskaitseala Hansu talukompleksi omanikud Krista ja Maris Vilipõld ja Lalsi Püha Nikolause koguduse vanem Marta Suigussaar.

Agne Trummali noore muinsuskaitsja preemia läks sellel aastal Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja Kais Matteusele ja Muinsuskaitse elutööpreemia pälvis legendaarne muinsuskaitsja Jaan Vali.

Eraldi tunnustuse Muinsuskaitseameti 25. aastapäeva puhul said teenekad muinsuskaitsjad Jaan Tamm, Ülo Puustak, Ants Kraut.

Vaata lisaks ka varasemate aastate tunnustatavaid.

Muinsuskaitseameti asutamisest möödus 1. oktoobril 25 aastat ja amet jagab traditsiooniliselt tunnustusi oma sünnipäevakuul.

Lisainfo:

Eve Rand
Avalike suhete nõunik
Muinsuskaitseamet
56 494 632
Eve.Rand@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

11.12.2018

Ajaloo kaitsmine on meie kõigi ühine huvi

Arheoloog Marika Mägi toob oma artiklis "Kuidas kaitsta ajalugu?" väga hästi välja peamised murekohad Eesti arheoloogiapärandi osas: üldsuse vähene teadlikkus meie vanimast pärandist, röövkaevamised ning riigi vähene suutlikkus pärandi kaitse ja tutvustamise korraldamisel. Olen oma töös korduvalt kuulnud, et maaomanikud olla ütelnud detektoristidele, et võite minu maal otsida, kuid ärge leidudest Muinsuskaitseametile rääkige, sest „siis võetakse kõik kaitse alla ja enam ei saa porganditki maha panna“. Tegelikult ei ole arheoloogiapärand üldse nii nõudlik kaasteeline, vastupidi – väärtused maapõues seni välja kujunenud igapäevaelu ei sega. 

03.12.2018

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme,  4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse.