Language switcher

Sa oled siin

Selgusid muinsuskaitsevaldkonna aasta parimad

Vana-Pääla mõisahoone, hästi taasatud ehitus.Foto: Reio Avaste
Vana-Pääla mõisahoone, hästi taasatud ehitus.Foto: Reio Avaste

Muinsuskaitseamet tähistas täna, 11. oktoobril Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud üritusel Muinsuskaitseameti 25. sünnipäeva ja andis üle tunnustused aasta parimatele. Kokku anti välja 29 tunnustust 11 kategoorias.

„Tänavune tunnustuse saajate nimekiri on väga mitmekülgne. Tunnustuse pälvivad Tallinna vanalinnas asuva keskaegse hoone oskuslikud taastajad kui ka 1980ndatest pärineva Saare KEKi uuele elule aitaja. Kindlasti jäävad tunnustatavate hulgas silma ajaloolisesse keskkonda sobivalt kavandatud uusehitised, neid valis komisjon sellel aastal välja koguni neli. Ühtmoodi hästi on ajaloolisesse keskkonda sobitatud Maarjamäel asuv filmimuuseum ja hoidlahoone, Palamuse muusemi uus külastuskeskus, Vastseliina piiskopilinnuse palverändurite maja ja Rannamõisa kalmistu leinamaja. Kõik need uued hooned lisavad oma kõrge arhitektuurse kvaliteediga väärika ajalooga paikadele omapära. Tänavused restaureerimispreemiad näitavad elavalt, et just kultuuripärand on see, mis teeb kaasaegsest keskkonnast kaasaegse – mitmekihilise, huvitava ja kultuurse,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Hästi taastatud mälestiste kategoorias anti välja seitse tunnustust. Selle aasta parimad hästi taastatud mälestised on Tartus, aadressil Veski 6 asuv villa ja samuti Raekoja plats 1/Ülikooli 7 asuv elamu. Tallinna vanalinnas, Pikk 69 aadressil asuv keskaegne hoone ja Eesti Kunstiakadeemia uus hoone. Valgas asuv Kreisi ametiasutuste maja, Vana-Pääla mõisa peahoone ja Keila-Joa mõisapark.

Muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis hästi taastatud hoonete tunnustuse said Viljandis, Laidoneri plats 8 asuv hotellihoone ja Raplamaa Lümandu mõisa valitsejamaja.

Ajaloolisesse keskkonda hästi kavandatud uusehitised on: Maarjamäe lossi väliala, filmimuuseum ja hoidlahoone, Palamuse kihelkonnakooli-muuseumi külastuskeskus, Vastseliina piiskopilinnuse palverändurite maja ja Rannamõisa kalmistu leinamaja.

Aasta leiuks 2018 kuulutati arheoloogilised leiud Väike-Patarei 1/ Jahu 6 kinnistu kaevamistelt.

Muinsuskaitseamet tunnustas ka häid uurijaid Peeter Piiritsat ja Kristo Kooskorat, häid restauraatoreid Hardi-Sander Luike ja Sirje Sorokit.

Järjepideva pärandi tutvustamise eest pälvis tunnustuse Jaak Juske, pärandihoidja 2018 tiitli said Saare KEKi haldushoone omanik Helle Susi,  Pärandivaderite projekti koordinaator Elle Lepik, Kuru vraki hoidja Tõnis Rohtma, Rebala muinsuskaitseala Hansu talukompleksi omanikud Krista ja Maris Vilipõld ja Lalsi Püha Nikolause koguduse vanem Marta Suigussaar.

Agne Trummali noore muinsuskaitsja preemia läks sellel aastal Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja Kais Matteusele ja Muinsuskaitse elutööpreemia pälvis legendaarne muinsuskaitsja Jaan Vali.

Eraldi tunnustuse Muinsuskaitseameti 25. aastapäeva puhul said teenekad muinsuskaitsjad Jaan Tamm, Ülo Puustak, Ants Kraut.

Vaata lisaks ka varasemate aastate tunnustatavaid.

Muinsuskaitseameti asutamisest möödus 1. oktoobril 25 aastat ja amet jagab traditsiooniliselt tunnustusi oma sünnipäevakuul.

Lisainfo:

Eve Rand
Avalike suhete nõunik
Muinsuskaitseamet
56 494 632
Eve.Rand@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

 Puitkatuste levik hoogustus uuesti 19. sajandi teisest poolest, kui hakati rohkem kasutama rehepeksumasinaid, sest selles pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks.  FOTO: Kersti Siim
14.02.2019

Talude katusetoetus tekitas suurt huvi

Muinsuskaitseamet jagab tänavu esmakordselt taluhoonete katuste taastamiseks toetusraha ja see on majaomanikes tekitanud väga elavat huvi. Kui seni on riik toetanud muinsuskaitse aluste talude korda tegemist, siis seekord võivad toetust küsida teisedki enne 1940. aastat ehitatud hoonete omanikud. Muinsuskaitseameti nõunik Kersti Siim tõdeb, et inimeste huvi on olnud üllatavalt suur. „Selline toetus on esmakordne ja tundub, et vajadus on põhjatu,” sõnab ta.

08.02.2019

Kultuurimälestiste omanikud saavad 1,4 miljonit eurot toetust

Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuurimälestiste korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. Toetust saavad nii pühakojad, kunsti- ja ehitismälestised kui ka muinsuskaitsealadel asuvad hooned. Vajadus toetustele on muinsuskaitsevaldkonnas jätkuvalt suur.