Sa oled siin

Selgusid taluarhitektuuri toetuse saajad

Hoone Viljandimaal, puitkatus.
Hoone Viljandimaal, puitkatus.

Selgunud on Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru tulemused. Muinsuskaitseametile laekus tähtajaliselt 144 nõuetekohast taotlust ligi 1,2 miljoni väärtuses. Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde teostamiseks sai kogusummas 200 000 eurot toetust 19 eraomanikku.

„Taluarhitektuur on oluline osa Eesti kultuuripärandist. On rõõmustav, et Eesti inimesed soovivad korrastada ja jätkuvalt kasutada ajaloolisi talumaju elukohana. Suur huvi ja taotlejate hulk uude taotlusvooru näitab selgesti, et see on olnud omanikele vajalik ja kauaoodatud samm,” ütles kultuuriminister Indrek Saar. “Tegelik vajadus on ilmselgelt kordades suurem, kuid eriline heameel on sellest, et leidsime täiendava võimaluse voorust jagatavat toetussummat kahekordistada,“ lisas minister Saar.

Toetuse eesmärk on aidata kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku omapära säilimisele.

„Toetuse saajatest kujunes väga ilmekas läbilõige Eesti taluarhitektuurist - rehemajadest kuni taluhäärberiteni, sealhulgas ka kahele nimeka arhitekti projekti järgi valminud hoonele. Taotluste hindamisel oli üheks oluliseks kriteeriumiks, et plaanitavad katusetööd panustaksid Eestile omase ehituspärandi ja -traditsioonide säilimisse, selleks on oluline kasutada just algupäraseid materjale. Kõige enam said toetust roo- ja puitkatustega hoonete omanikud, mis on enne 1940. aastat ehitatud talukomplekside eluhoonete puhul põhilised katusekattematerjalid.  Toetuse saajate hulgas on ka üks valtsplekk ja üks kivikatusega hoone,“ ütles Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse ja toetuste spetsialist Kersti Siim.

Taotlusi hindas seitsmeliikmeline erialaspetsialistidest koosnev komisjon. Kõik plaanitavad tööd peavad valmima hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.

Tegu on nelja-aastase pilootprojektiga väärtusliku taluarhitektuuri säilimise toetamiseks. Selleks eraldatud vahendid leppis valitsus kokku 2018. aasta riigieelarve strateegia läbirääkimistel. 

Toetuse taotlemiseks ei pea hoone olema riikliku kaitse all. Uue taotlusvooru kuulutab Muinsuskaitseamet välja juba käesoleva aasta sügisel. Vooru eeldatav eelarve on 100 000 eurot.

Fotod on kättesaadavad siin - http://bit.ly/2ZzCrSM

Lisainfo:

Eve Rand
Muinsuskaitseameti kommunikatsiooniosakonna nõunik
Eve.Rand@muinsuskaitseamet.ee, 56 494 632

 

Kai-Ines Nelson
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik
Kai-Ines.Nelson@kul.ee, 55 689 644

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.