Sa oled siin

Siim Raie repliik seoses Jaan Tamme arvamusartikliga

Hotellihoone J. Laidoneri plats 8, Viljandis sai 2018. aastal Muinsuskaitseameti tunnustuse kui hästi taasatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis. Foto: Reio Avaste
Hotellihoone J. Laidoneri plats 8, Viljandis sai 2018. aastal Muinsuskaitseameti tunnustuse kui hästi taasatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis. Foto: Reio Avaste

19. aprillil ilmus Delfis arheoloog Jaan Tamme muinsuskaitse valdkonda ning uut muinsuskaitseseadust käsitlev arvamusartikkel, kus esinevate ebatäpsuste tõttu pean vajalikuks seda omalt poolt kommenteerida.

Uus seadus jõustub 1. maist ja sellega kaasnevate muudatuste tutvustamiseks viib muinsuskaitseamet praegu maakonnakeskustes läbi teabepäevi, kuhu on oodatud kõik need, keda uus muinsuskaitseseadus puudutab: omavalitsuste töötajad, mälestiste omanikud, restauraatorid, ehitusettevõtjad ja hobiotsijad. Rohkem infot teabepäevade kohta leiab muinsuskaitseameti kodulehelt.

Muinsuskaitse kui valdkond on sama ja samamoodi reguleeritud nii uues, vanas, kui ka sõjaeelses seaduses, selle taotlus - väärtusliku kultuuripärandi säilitamine läbi aegade, ei ole muutunud. 1. mail jõustuv uus muinsuskaitseseadus tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esmakordselt mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Lisaks hõlmab muinsuskaitseameti tegevus edaspidi ka muuseumide valdkonda.

Lootus, et Eesti õigusruumis oleks võimalik seada seadusest tulenevad riiklike kitsendusi ilma selleks kaasaegset õiguskeelt kasutamata, on ebarealistlik. Anda ekspertidele-ametnikele õigused, aga jätta reguleerimata kohustused, ei ole kaasaegses avalikus halduses mõeldav. Selged mängureeglid aitavad mitte ainult ametnikke, vaid ka mälestiste valdajaid ja omanikke.

Jaan Tamme artiklis on mitmeid faktivigu, kõige rohkem on valearusaamu arvudes. Siingi ei sõltu toetuste ja hüvitiste summad mitte muinsuskaitseseadusest vaid riigieelarveseadusest.

2019. ja tulevastel aastatel on muinsuskaitseametil võimalik mälestise omanikke k.a. pühakodade valdajaid toetada järgmiste summadega:

1) Restaureerimistoetused 1,4 miljonit eurot (sellest 700 000 pühakodadele);

2) Hüvitised uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve eest 1,4 miljonit eurot (võimalus tuleneb otseselt uuest seadusest);

3) Erastamisest laekuva raha kasutamine tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks ca 1 miljonit eurot, täpsem summa selgub (võimalus tuleneb otseselt uuest seadusest);

Lisaks:

4) Taluarhitektuuri toetus (sh ka mittemälestised) sellel kevadel on 200 000 eurot. Sügisel avaneb uus taotlusvoor veel 100 000 eurole.

5) Avanemas on EEA majanduspiirkonna (Norra) toetusprogramm ajaloolistele linnakeskmete korrastamiseks 2,5 miljonit eurot (2019 - 2022).

Tuleb nõustuda, et nõudlus toetustele on muinsuskaitsevaldkonnas jätkuvalt väga suur, kuid uus seadus annab senisest rohkem võimalusi mälestise omanikule pandud kohustusi hüvitada.

Artikkel ilmus EPL Delfis 22.04.2019

Veel uudiseid samal teemal

Kino Sõprus Tallinnas. Fotod A. Volbergi kogust, EAM _ 9651 Ar 31.4.53, Eesti Arhitektuurimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2255498
10.07.2019

Euroopa muinsuskaitsepäevad 2019: Kus on kunsti kodu? Millist elu elab meelelahutus?

2019. aastal kutsuvad Euroopa muinsuskaitsepäevad avastama kunsti ja meelelahutusega seotud pärandipaiku. Korralda ise või osale neljapäevast pühapäevani toimuvatel ekskursioonidel, loengutel, seminaridel, näitustel, häppeningidel või hoopis kinoseanssidel! Euroopa muinsuskaitsepäevade toimuvad septembri teisel nädalavahetusel, 12.-15. septembrini. 

Foto: Triin Reidla
02.07.2019

Muinsuskaitseamet paneb üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil välja eripreemiad

Eesti Teadusagentuur kuulutas välja tänavuse üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi. Muinsuskaitseamet paneb välja oma eripreemiad. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 16. september 2019 ja preemiafondi suurus on 1600 eurot. Ootame osalema!