Sa oled siin

Siim Raie repliik seoses Jaan Tamme arvamusartikliga

Hotellihoone J. Laidoneri plats 8, Viljandis sai 2018. aastal Muinsuskaitseameti tunnustuse kui hästi taasatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis. Foto: Reio Avaste
Hotellihoone J. Laidoneri plats 8, Viljandis sai 2018. aastal Muinsuskaitseameti tunnustuse kui hästi taasatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis. Foto: Reio Avaste

19. aprillil ilmus Delfis arheoloog Jaan Tamme muinsuskaitse valdkonda ning uut muinsuskaitseseadust käsitlev arvamusartikkel, kus esinevate ebatäpsuste tõttu pean vajalikuks seda omalt poolt kommenteerida.

Uus seadus jõustub 1. maist ja sellega kaasnevate muudatuste tutvustamiseks viib muinsuskaitseamet praegu maakonnakeskustes läbi teabepäevi, kuhu on oodatud kõik need, keda uus muinsuskaitseseadus puudutab: omavalitsuste töötajad, mälestiste omanikud, restauraatorid, ehitusettevõtjad ja hobiotsijad. Rohkem infot teabepäevade kohta leiab muinsuskaitseameti kodulehelt.

Muinsuskaitse kui valdkond on sama ja samamoodi reguleeritud nii uues, vanas, kui ka sõjaeelses seaduses, selle taotlus - väärtusliku kultuuripärandi säilitamine läbi aegade, ei ole muutunud. 1. mail jõustuv uus muinsuskaitseseadus tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esmakordselt mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Lisaks hõlmab muinsuskaitseameti tegevus edaspidi ka muuseumide valdkonda.

Lootus, et Eesti õigusruumis oleks võimalik seada seadusest tulenevad riiklike kitsendusi ilma selleks kaasaegset õiguskeelt kasutamata, on ebarealistlik. Anda ekspertidele-ametnikele õigused, aga jätta reguleerimata kohustused, ei ole kaasaegses avalikus halduses mõeldav. Selged mängureeglid aitavad mitte ainult ametnikke, vaid ka mälestiste valdajaid ja omanikke.

Jaan Tamme artiklis on mitmeid faktivigu, kõige rohkem on valearusaamu arvudes. Siingi ei sõltu toetuste ja hüvitiste summad mitte muinsuskaitseseadusest vaid riigieelarveseadusest.

2019. ja tulevastel aastatel on muinsuskaitseametil võimalik mälestise omanikke k.a. pühakodade valdajaid toetada järgmiste summadega:

1) Restaureerimistoetused 1,4 miljonit eurot (sellest 700 000 pühakodadele);

2) Hüvitised uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve eest 1,4 miljonit eurot (võimalus tuleneb otseselt uuest seadusest);

3) Erastamisest laekuva raha kasutamine tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks ca 1 miljonit eurot, täpsem summa selgub (võimalus tuleneb otseselt uuest seadusest);

Lisaks:

4) Taluarhitektuuri toetus (sh ka mittemälestised) sellel kevadel on 200 000 eurot. Sügisel avaneb uus taotlusvoor veel 100 000 eurole.

5) Avanemas on EEA majanduspiirkonna (Norra) toetusprogramm ajaloolistele linnakeskmete korrastamiseks 2,5 miljonit eurot (2019 - 2022).

Tuleb nõustuda, et nõudlus toetustele on muinsuskaitsevaldkonnas jätkuvalt väga suur, kuid uus seadus annab senisest rohkem võimalusi mälestise omanikule pandud kohustusi hüvitada.

Artikkel ilmus EPL Delfis 22.04.2019

Veel uudiseid samal teemal

Pärandivaderid Parksepa Keskkoolist. Foto: Andres Breidaks
23.05.2019

Muinsuskaitseamet toetas muuseumide ja muinsuskaitse valdkondade arendamist ligi 150 000 euroga

Selgunud on Muinsuskaitseameti taotlusvooru "Kultuuripärandi valdkonna arendamine" tulemused. Sel aastal esimest korda läbi viidud ühisest taotlusvoorust saavad toetust 34 muinsuskaitse ja muuseumivaldkonna arendamiseks mõeldud projekti kogusummas 149 998 eurot.

Vaade Haapsalule. Foto: Reio Avaste
20.05.2019

Ehitamine ja restaureerimine muinsuskaitsealal

Erinevalt tavapärasest ehituspraktikast võib muinsuskaitsealal ehitamine ja restaureerimine tähendada spetsiifiliste nõuete täitmist, samas võib lihtsamad hooldus- ja remonttööd teha ilma Muinsuskaitseameti kooskõlastuseta. Esimese sammuna tasuks nõu küsida Muinsuskaitseameti maakonnanõunike käest, kes oskavad täpselt ütelda, millega on vaja arvestada ja oskavad anda vajalikke näpunäiteid väärtuslike hoonete hoidmiseks.