Sillamäe linnasüda kui riikliku tähtsusega kultuuriväärtus

Muinsuskaitseamet on tegemas ettevalmistusi Sillamäel 1940.-50. aastatel rajatud linnasüdames muinsuskaitseala moodustamiseks.

Sillamäe stalinistliku linnasüdame muinsuskaitseala moodustamisest on räägitud juba kaua. Aktiivsemalt alates 2012. aastast, mil Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamise ja analüüsi programmi tulemusena jõuti järelduseni, et Sillamäe kesklinn väärib hoidmist. Tegemist on väga hästi säilinud ja tervikliku 20. sajandi keskpaigale omaseid linnaehituslikke ja arhitektuurseid printsiipe esindava linnasüdamega, millesarnast teist Eestis polegi.

Sillamäe on Eesti kontekstis eriline

Eestis on praegu 12 riiklikku muinsuskaitseala, millest 11 (Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Kuressaare, Paide, Rakvere, Lihula, Tartu, Viljandi, Valga, Võru) asuvad ajaloolistes linnasüdametes ning üks Jõelähtme vallas (Rebala muinsuskaitseala). Muinsuskaitsealade eesmärk on kohaliku ehituspärandi säilitamine, säästev areng ning riikliku nõustamis- ja toetussüsteemi pakkumine säilinud väärtuste hoidmiseks.

Enamik muinsuskaitsealaks tunnistatud linnasüdameid iseloomustab linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni, andes kujuka ülevaate selles ajavahemikus toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest protsessidest. 20. sajandil rajatud linnu muinsuskaitsealade nimekirjas praegu veel pole, mistõttu pole muinsuskaitsealade hulgas esindatud terviklik läbilõige Eesti linnaehituslikust ajaloost. Sillamäe aga kindlasti vääriks muinsuskaitsealaks tunnistamist ja seda mitmel põhjusel.

Sillamäe kui omaaegne privilegeeritud keskkond

Sillamäe on meie ajaloos omanäoline linnaehituslik fenomen, millele ei leidu Eestis võrdväärset. Nõukogude ajal Eesti ühe kõige salajasema asustatud punktina rajatud linn valmis enneolematu kiirusega: paari aastaga kerkisid II maailmasõjas purustatud asula kohale sajad suursugused elamud, tööstushooned, lasteaiad, kool, 12 hoonest koosnev haiglakompleks, kinohooned, kultuurimaja. Seotus salajase sõjatööstuse rajamisega andis linnale eristaatuse ning selle n-ö privilegeeritud seisund võimaldas Sillamäe projekteerimisel rakendada 20. sajandi keskpaigas valitsenud ideaallinna kontseptsioone Eestis kõige eeskujulikumal moel.

1957. aastal linnaõigused saanud Sillamäe kujutab endast siiani enneolematut vaatepilti: avarad sirgesihilised tänavad, toretsevalt dekoreeritud hooned, merele orienteeritud linna läbistav promenaad koos suursuguste trepistikega. Linnast leiab ehitusaegseid võluvaid detaile veelgi alates prügikastidest kuni neoklassitsistlike alajaamadeni. Seega võib Sillamäe linnasüdant pidada põhjendatult üheks terviklikumalt väljaehitatud ja originaalsel kujul säilinud nõukogudeaegseks 1940.-50. aastatel ehitatud linnaks, mis on käsitletav kui erakordne osa Eesti arhitektuuripärandist. Sarnaselt teiste ajalooliste linnasüdametegaon ka Sillamäel 20. sajandi II poolel ja viimastel aastakümnetel toimunud remondid jätnud linnale oma jäljed. Siiski pole muudatused kahjustanud linna arhitektuuriajaloolist väärtust.

Kohalikud väärtustavad oma kodulinna

Kohalik omavalitsus on linna omanäolisusest hästi teadlik - seda peegeldab pidev koostöö ja sisutihe arutelu Muinsuskaitseametiga linna väärtusi mõjutavates küsimustes. Lisaks on Sillamäe linnavalitsus teinud järjekindlaid samme linna väärtuste teadvustamiseks ja nendega arvestamiseks. Nii on 2009. aastal koostatud Sillamäe miljööväärtuslike alade teemaplaneering põhjalikuks alusmaterjaliks ala väärtuste väljatoomisel ja sobivaks ehitusregulatsiooniks. Linna puudutavaid ekspertiise ja uuringuid on hilisematel aastatel lisandunud veelgi. Nendest viimane on 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tehtud Sillamäe stalinistliku hoonestuse inventeerimine. Seega eeltööd on tehtud palju ja põhjalikult.

Lepime kokku muinsuskaitseala hoidmise põhimõtetes

2019. aasta 1. maist kehtima hakanud uue muinsuskaitseseaduse alusel on Muinsuskaitseamet võtnud ette muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste asemele uute kaitsekordade koostamise. Protsessi käigus liigutakse edasi ka Sillamäe linnatuumiku muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlusega, mille üks olulisemaid etappe on kaitsekorra koostamine. Kaitsekord on dokument, mis on oma olemuselt kokkulepete kogum, milles on määratud muinsuskaitseala nimetus ja piir ning sõnastatud muinsuskaitseala eesmärgid, väärtused, nõuded ja leevendused ajaloolise linnakeskuse väärtuste säilitamiseks ja nüüdisaegseks kasutamiseks.

Tänapäevases muinsuskaitses on pärandi hoidmisel keskne roll kohalikul kogukonnal. Pärandi väärtustamise aluseks on hädavajalik seotud huvigruppidega sisutihe dialoog, mis aitab kujundada pärandi eduka hoidmise aluseks vajalikku ühist väärtusruumi. Selleks, et kaitsekorraga seatavad põhimõtted oleksid mitmekülgselt kaalutud ning ühiselt arusaadavad, kutsub Muinsuskaitseamet kõiki huvilisi üles Sillamäe linnatuumiku muinsuskaitsealaks tunnistamise protsessis aktiivselt kaasa lööma.

Sillamäe linnatuumiku muinsuskaitsealaks tunnistamine toimub avatud menetluse käigus (avalik väljapanek ja avalik koosolek). Sellele eelnevas ettevalmistavas faasis korraldatakse Sillamäel kaks avalikku üritust, mille käigus on võimalik kuulata ülevaateid ning avaldada oma arvamust. Esimene neist üritustest toimub 26. augustil kell 1730 Sillamäe kultuurikeskuses. Ürituse eesmärk on käimasoleva protsessi tutvustamine. Sillamäe ajaloo teemal peab paeluva ettekande professor David Vseviov, kes on muu hulgas põhjalikult tegelnud Sillamäe (aga ka teiste Kirde-Eesti linnade) sõjajärgse ajaloo ja kujunemise uurimisega.

Sillamäe linnatuumiku muinsuskaitsealaks tunnistamise eesmärk on Sillamäe kui Eesti kontekstis väga unikaalse linna esiletõstmine, selle hoidmisele ning riigi tasandil pikaaegsele säilitamisele kaasa aitamine, arvestades kompromissi omanike soovide, linna arengukavade ja kogukonna huvide vahel. Kultuuriväärtusliku keskkonnana omab Sillamäe suurt väärtust nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil, pakkudes mitmekesist kvaliteetset elukeskkonda ning vormides linnale omast kultuurimälu kandvat identiteeti.

Sillamäe linnakeskus väljendab ilmekalt meie mitmekülgset ja keerukat ajalugu ning kõneleb värvikalt ja detailirohkelt ühe ajastu loo. Sillamäel muinsuskaitseala loomise eesmärk on väärtustada meie kultuuripärandi eri tahke, nendest olulisi (ka ühiskondlikult valulikke) etappe mälust kustutamata, aja lugudele julgelt otsa vaadates.

Küsimuste ja ettepanekutega võib pöörduda Muinsuskaitseameti poole kogu protsessi jooksul Rohkem infot: www.muinsuskaitseamet.ee/sillamaekaitsekord

Avalike ürituste infot jagame aegsasti meedias ning sotsiaalmeedias, lisaks saadame infot otsepostitusega kõikidele tulevase muinsuskaitseala elanikele.

Artikkel ilmus ajalehes Põhjarannik, 22.08.2020