Sillamäe muinsuskaitseala loomine ootab linlaste arvamusi 

Muinsuskaitseameti kokku kutsutud töörühm on avalike kaasamiskoosolekute toel saanud valmis muinsuskaitsealaks tunnistamise aluseks oleva õigusakti – kaitsekorra eelnõu, mis on 19.05.–30.06.2022 avalikul väljapanekul ja ootab linnarahva arvamusi.

Muinsuskaitseala eesmärk 

Muinsuskaitsjate tähelepanu on viimasel aastasajal laienenud üksikutelt monumentidelt terviklike kultuuriväärtuslike keskkondadeni. Üheks selliseks kultuuriväärtuslikuks keskkonnaks on Sillamäe neoklassitsistlik linnasüda, millel on Eesti linnaehitusajaloos eriline koht. Tegemist on väga hästi säilinud ja terviklikult väljaehitatud 20. sajandi keskpaigale omaseid linnaehituslikke ja arhitektuurseid printsiipe esindava linnasüdamega, millele pole Eestis võrdväärset. Linnas on säilinud algupärane hoonestus- ja plaanistruktuur koos sirgesihiliste tänavate ja neoklassistsistlike hoonetega, samuti ka linnakujunduse elemendid ühes paraadsete trepistike, valgustuspostide ja linnamööbliga ning terviklikult kujundatud haljasalad. 

Eestis on hetkel 12 riiklikku muinsuskaitseala, millest 11 asuvad ajaloolistes linnasüdametes. Enamik muinsuskaitsealadeks tunnistatud linnasüdameid iseloomustavad linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi esimese pooleni. 20. sajandil rajatud linnu muinsuskaitsealade nimekirjas pole, mistõttu pole muinsuskaitsealade hulgas esindatud terviklik läbilõige Eesti linnaehituslikust ajaloost. Kuna Sillamäe muinsuskaitseala on kõrge kultuuriväärtusega linnaline asula, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, peab Muinsuskaitseamet põhjendatuks linnasüdamesse muinsuskaitseala moodustamist, et tagada 1940.–50. aastatel rajatud linnasüdame eripära ja väärtuste hoidmine ning esiletoomine, hoonete kasutuses püsimine ning ala säästev areng.

Muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise protsess 

Muinsuskaitseamet kutsus kaitsekorra eelnõu koostamiseks kokku Sillamäe Linnavalitsuse ja Muinsuskaitseameti esindajaid ja ühte välist eksperti koondava töörühma, kes on kaitsekorra eelnõu koostamisega tegelenud juba 2019. aasta lõpust. 

Kaitsekorra koostamisel kaardistati Sillamäe linnasüdame väärtused, töötati läbi varem koostatud uuringuid ning arutati erinevatel linna arenguga seotud teemadel. Tähtis roll kaitsekorra eelnõu väljatöötamisel on olnud aruteludel kogukonnaga. Töörühm soovis kuulata inimeste arvamusi ja saada teada, mida kohalikud oma linnas oluliseks peavad. Selleks korraldati kaks avalikku kaasamiskoosolekut, millest esimesel, 26.08.2020 toimunud üritusel, arutleti Sillamäe väärtuste ja muinsuskaitseala loomise üle ja teisel, 21.10.2021 toimunud üritusel, tutvustati hoonete kaitsekategooriate ettepanekuid, muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi ulatust ning küsiti ettepanekutele tagasisidet. 

Koosolekutel sai kinnitust, et kohalik kogukond väärtustab oma kodulinna ja peab oluliseks selle hoidmist.

Sillamäe muinsuskaitseala kaitsekord - mis see on?

Kaitsekord on Eesti Vabariigi valitsuse poolt kinnitatav korraldus, mis on aluseks nii Sillamäe linnasüdame riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisel kui ka edaspidisel ajaloolise linnakeskuse väärtuste hoidmisel ja kaasaja vajadustele kohaldamisel. Kaitsekorras määratakse ala nimetus, kaitse eesmärk, muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid, loetletakse ala väärtused ning ala hoidmise põhimõtted. Muinsuskaitsealale jäävad hooned jagatakse kaitsekategooriatesse, millest johtuvad nõuded ja leevendused. Ehkki iga hoone ja avaliku ruumi korrastamist ja muutmist puudutavate küsimustega hakkab Muinsuskaitseamet edaspidi individuaalselt tegelema, on kaitsekorras antud üldised suunised muinsuskaitsealal kõikvõimalike ehitus-, restaureerimis-, konserveerimistööde jm muudatuste planeerimiseks ja tegemiseks.

Kaitsekord hakkab Sillamäe 1940.–50. aastate linnaehitusliku terviku muinsuskaitsealaks tunnistamisel kehtima koostoimes muinsuskaitseseadusega, milles on sätestatud riiklike kultuuripärandi objektide säilimise tagamise regulatsioon.

Noppeid muinsuskaitseala kaitsekorra olulisematest teemapunktidest

Muinsuskaitseala piir. Muinsuskaitseamet on teinud ettepaneku moodustada muinsuskaitseala kahe lahustükina: 1940.–50. aastatel rajatud linnatuumiku ja tööstuspiirkonnas asuva haldushoonete ansambli alale. Mõlemad alad on 1940.–50. aastatel rajatud linnaehitusliku terviku osad ning neil on oluline roll linna ajaloo seisukohalt. 

Kaitsevööndi piir. Muinsuskaitseala lähiümbrusesse, millel on muinsuskaitsealale vahetu mõju, on määratud leebemate reeglitega nö puhvervöönd. Selle eesmärgiks on tagada muinsuskaitsealale sobiva ja toetava keskkonna säilimine, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses, nt uushoonete rajamisel. 

Hoonete kaitsekategooriad. Kavandatava muinsuskaitseala hooned on lähtuvalt nende kultuuriväärtusele jagatud väärtusklassidesse A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. 

A- ja B-kaitsekategooriasse määrati muinsuskaitseala kohatunnetust loovad, 1940.–50. aastate linnaehituslikku tervikusse kuuluvad neoklassitsistlikud hooned (sh alajaamahooned). Nendel hoonetel on oluline roll muinsuskaitseala väärtuste hoidmisel, mistõttu on neid hooneid vaja hoida. 

A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja edaspidises loakohustuses sisetöödel: A-kaitsekategooria hoonete puhul on Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa taotlemise kohustus ka sisetöödel, B-kaitsekategooria hoonete puhul mitte. 

C-kaitsekategooriasse kuuluvad hooned, mis ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ehk nende puhul ei ole nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmega. Küll aga tuleb nende ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna ja kultuuriväärtuslike hoonetega. C-kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt 20. sajandi teisel poolel ehitatud hooned. 

Samuti määrati töörühma pikkade diskussioonide tulemusel C-kaitsekategooriasse linna rajamisaegsed õuemaal paiknevad puidust abihooned, mida on keeruline säilitada, kuna need on valdavalt halvas seisukorras. Abihoonete puhul on eelistatud nende remontimine või rekonstrueerimine olemasolevas asukohas ja mahus ning keskkonda sobiva ilmega, mis aitab säilitada iseloomulikku miljööd.

Uute hoonete püstitamine. Kaitsekorra eelnõu sisaldab mh nõudeid muinsuskaitsealal uute ehitiste püstitamiseks. Uute hoonete kavandamisel on kõige olulisem tagada nende sobivus ümbritsevasse kultuuriväärtuslikku keskkonda ehk lähtuda tuleb lähiümbruses väljakujunenud linnaruumist, sealhulgas ehitusjoonest, tihedusest, muinsuskaitsealale iseloomulike hoonete mahtudest, liigendusest, värvilahendusest, katusemaastikust jms. 

Kaitsekord ei sea tingimusi uushoonete arhitektuurile, kuid eelistatud on tänapäevased keskkonda sulanduvad lahendused, mis võimaldavad linnapildis eristuda ja tõusta esile 1940.–50. aastate hoonestusel.

Linnaruum. Kaitsekorrast leiab ka suunised muinsuskaitseala tänavate, õuemaa (hoovide) ning kultuuriväärtuslike linnakujunduse elementide (trepistikud, linnamööbel, tänavavalgustuspostid jms) säilitamiseks ja taastamiseks. Oluline on, et tööde tegemisel säilitataks tänaseni säilinud linnaruumi kujundavad kultuuriväärtuslikud osad, nt tänavate rekonstrueerimisel hoitakse alles nende algupärane lahendus:tänavate valdavalt telgsümmeetriline profiil, teede laius ja paiknemine, keskkonna eripära arvestavad katendid jms. Uued lahendused ja muudatused tuleb kavandada kultuuriväärtuslikku keskkonda respekteerival viisil muinsuskaitseala väärtuseid toetades ja esile tõstes.

Haljasalad ja haljastus. Kaitsekorras on pandud olulist rõhku haljasaladele ja haljastusele, kuna linna rajamisaegne ja terviklikult kujundatud haljastuslahendus on Sillamäe oluline muinsuskaitseline väärtus. Seetõttu on oluline, et haljasalad, sh tänava ja õuemaa haljastus, säiliksid võimalikult algupäraselt ning rekonstrueerimisel lähtutaks haljasalast kui tervikust, võttes taastamisel aluseks algupärase lahenduse või rajamisajale iseloomuliku haljastusviisi.

Mida toob kaasa Sillamäele muinsuskaitseala loomine?

Sillamäele kavandatava muinsuskaitseala hoidmisel on oma roll kõikidel sellega seotud osapooltel: Muinsuskaitseametil, linnavalitsusel, elanikel ja kohalikul kogukonnal laiemalt ning see eeldab tihedat koostööd. See tähendab eelkõige seda, et erinevad osapooled peavad kaasama Muinsuskaitseametit muinsuskaitsealaga seotud tegevustesse, mis võivad omada mõju 1940.–50. aastatel rajatud Sillamäe linnaehitusliku terviku säilimisele. Ametlikus asjaajamises tähendab see nõuet loakohustuslike tegevuste kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. Kindlasti ei tähenda muinsuskaitseala loomine, et tegemist on edaspidi ehituskeelualaga ja ala peab säilima muutumatu museaalse keskkonnana. Vastupidi, muinsuskaitseala eesmärgiks on soodustada kultuuriväärtusliku keskkonna kasutust, kuna see aitab tagada selle säilimist.

Riik pakub muinsuskaitseala väärtuste hoidmiseks omaltpoolt vastu vastavat pädevust omavat spetsialistide plejaadi, kes on abiks muinsuskaitseala hoidmisel, samuti ka riiklikku toetussüsteemi, mida saab taotleda muinsuskaitsealal asuva ehitise (ja mälestise) säilitamiseks - selle hooldamiseks, konserveerimiseks ja restaureerimiseks.

Muinsuskaitseameti missiooniks on hoolitseda Eesti kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilimise ja arendamise eest ja olla abivalmiks koostööpartneriks meie ühise kultuuripärandi hoidmisel. Sillamäe muinsuskaitseala loomine aitab tõsta hoitud kultuuriväärtusliku keskkonnana inimeste elukvaliteeti, mitmekesistab elukeskkonda ning selle kasutuses hoidmine aitab tagada säästva arengu printsiipe. 

Kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek

Sillamäe muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu on 19.05.–30.06.2022 avalikul väljapanekul. Sellel perioodil on kõigil võimalik esitada selle dokumendi kohta kirjalikult arvamusi ja vastuväiteid, saates need Muinsuskaitseametile e-posti teel info@muinsuskaitseamet.ee või aadressil Pikk tn 2, 10123 Tallinn. Kaitsekorra eelnõuga on võimalik tutvuda Muinsuskaitseameti kodulehel www.muinsuskaitseamet.ee/sillamaekaitsekord (vene keeles www.muinsuskaitseamet.ee/ru/sostavlenie-poryadka-ohrany-zony-ohrany-istoriko-kulturnogo-naslediya-sillamyae) ja Sillamäe Linnavalitsuses (Sillamäe, Kesk tn 27) või Muinsuskaitseameti kontoris (Jõhvi, Keskväljak 1). 

Küsimustega palume pöörduda Sillamäe töörühma juhi Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Anita Staub (eesti keeles: anita.staub@muinsuskaitseamet.ee) või Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai (vene keeles: kalle.merilai@muinsuskaitseamet.ee) poole.