Sa oled siin

Suure Muuseumiroti võitis Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Uuri ruumi“

Näitus "Uuri ruumi" foto Liisi Anvelt
Näitus "Uuri ruumi" foto Liisi Anvelt

Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Muuseuminõukogu tunnistas 2019. aasta parimaks püsinäituseks ja Suure Muuseumiroti võitjaks Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse „Uuri ruumi“. Parima ajutise näituse auhinna sai Tartu Kunstimuuseumi näitus „Pallas 100. Kunstikool ja kultus“ ja kõrvalprojekt  „Pallaslased Eesti kodudest“. Kokku tunnustati Valga raudteejaamas toimunud Eesti muuseumide aastaauhindade galal kokku kümmet Muuseumiroti laureaati. Oma eriauhinna Rotilõks pani kõige külastajasõbralikumale muuseumile välja ka EAS.

„Mul on suur rõõm, et muuseumiroti konkurss oli taas osalejaterohke. Tähelepanu väärib just väikeste muuseumide edu. Tean oma kogemusest kui tähtis on tegijatele ühe sellise roti võitmine. See liidab kogu kollektiivi, sest muuseumitöö on koostöö! Muuseumitöötajate loovus, ideederikkus, missioonitunne ja professionaalsus on imeline. Kõik ei saa küll tulla võitjaks, aga kiitust ja tänu on väärt kõik muuseumitöötajad, kes igapäevaselt meie kultuuripärandit hoiavad, uurivad ja vahendavad,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Eesti muuseumide aastaauhindade 2019. aasta laureaadid on:

Tänavune parim püsinäitus on Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Uuri ruumi“.

Parima ajutise näituse tiitel läks Tartu Kunstimuuseumi näitusele „Pallas 100. Kunstikool ja kultus“  ja kõrvalprojekt  „Pallaslased Eesti kodudest“.

Aasta muuseumikogu arendaja on Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum oma projektiga Meie keiser, kes sa oled kaugel!

Kõige kaalukamaks konserveerimistööks 2019 valis komisjon Eesti Kunstimuuseumis läbi viidud Maire Männiku skulptuuride pikaajalise restaureerimise näituse jaoks KUMU-s.

Aasta kogukonna sõbra tiitel läks Tallinna Linnamuuseumile kogukonda kaasava Kalamaja muuseumi ettevalmistamise protsessi eest.

Eesti muuseumihariduse edendaja 2019 on Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu oma pere-e-giidi projektiga.

Aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Mai Levinit Eesti Kunstimuuseumist teose „Johann Köler“ eest.

Parima teadusürituse, “MÄSSU KAUDU VABASSE RIIKI: 100 aastat 1919. aasta Saaremaa mässust”,  korraldas möödunud aastal Saaremaa Muuseum.

Aasta eriauhinna pälvis Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum suurt osa Eestist hõlmanud Soomusrong nr 7 „Wabadus“ projekti eest.

Kõige kõvema muuseumiarendusega sai eelmisel aastal hakkama SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, tiitli sai muuseum Haapsalu piiskopilinnuse rekonstrueerimise eest.

EASi turismiarenduskeskuse kõige külastajasõbralikuma muuseumi eriauhinna Rotilõks pälvis Eesti Lennundusmuuseum. „Muuseum asub väikeses maakohas Lõuna-Eestis, kuid meelitab edukalt külalisi suurematest linnadest kaugemale. Selle vedaja Mati Meos on oma ala fanaatik ja ambitsioonikas visionäär,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli. Lennundusmuuseumi korraldatud Eesti Lennupäevad on Baltikumi suurim lennundusüritus. Läinud aastal külastas kahepäevast sündmust 15 000 inimest, neist üle 10%  lätlased. „Rahvusvahelisele publikule huvipakkuvad sündmused tekitavad meie külalistes harjumust Eestis käia. Eelkõige korduvkülastustel põhinebki meie naaberriikide turism Eestisse, millest saavad tulu paljud inimesed ja turismiettevõtted,“ lisas Sameli.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 93 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid.

Iga Muuseumiroti 2019 kategooria võitjale on välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mille eest võib laureaat osaleda kas „The Best in Heritage“ konverentsil Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil, õppereisil Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumisse või osaleda konkursi aastal toimuval reisil erialase enesetäienduse eesmärgil.

Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.

 

Lisainfo:

Võitjate tutvustused ja fotod.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi tutvustus ja eelmiste aastate laureaadid Muinsuskaitseameti kodulehel.

2019. aasta nominendid. (PDF)

Eesti muuseumide aastaauhindade Facebooki leht.

 

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Taotlusvoorust on muuhulgas toetust saanud ka Muuseumiöö korraldamine. Fotol Tervishoiumuuseumi sissepääs muuseumiööl 2018. Foto: Henno Luts
18.02.2020

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor

3. märtsil avaneb kultuuripärandi valdkonna arendamise taotlusvoor. Toetuse eesmärk on muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna strateegiline arendamine, valdkondade koostöö ja populariseerimine ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamine. Võrreldes eelmise aastaga on taotlusvooru tingimusi muudetud, laiendatud on toetavate tegevuste teemasid ning mitteabikõlblikud kulud on mõnevõrra paindlikumad. Taotluste esitamise tähtaeg on 27. märts 2020.

Kihelkondade kaardistamise seis 2019. aasta oktoobris. Tänase seisuga on lisaks kaardistatud ka Lääne-Virumaa.
17.02.2020

Looduslike pühapaikade kaardistamine käib suure hooga

Matthias Johann Eisen olevat öelnud, et eestlastel on kolm püha kohta: saun, hiis ja kirik. Just hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest juttu tulebki. Võib öelda, et looduslikud pühapaigad on eestlaste üks identiteedi alustalasid ka ligikaudu 100 aastat hiljem. Need paigad näitavad vana arusaama, et loodus on hingestatud ning erilistes kohtades on võimalik suhelda kõrgemate jõududega ja saada abi. Eestlastele meeldib mõelda endast kui loodusega lähedasest rahvast, kuid eks selle paikapidavuse üle enda kohta peab igaüks ise otsustama.