Sa oled siin

Suure Muuseumiroti võitis Eesti Meremuuseumi näitus „Meri tornis

Muuseumirotid. Foto Valmar Voolaid
Muuseumirotid. Foto Valmar Voolaid

2020. aasta parima püsinäituse tiitli ja Suure Muuseumiroti võitis Eesti Meremuuseumi näitus „Meri tornis“. Parima ajutise näituse auhinna sai Eesti Loodusmuuseumi näitus „Hirmus armas nahkhiir“. Kokku tunnustati Kuressaare kultuurikeskuses toimunud Eesti muuseumide aastaauhindade auhinnatseremoonial kümmet Muuseumiroti laureaati. Eriauhinna Rotilõks pani kõige külastajasõbralikumale muuseumile välja EAS ja Eesti Muuseumiühing andis esmakordselt välja Aasta Turundaja auhinna.

„2020. aasta ei olnud muuseumidele lihtne. Seetõttu olen siiralt õnnelik, et hoolimata keerulistest oludest ja pidevast ebakindlusest, sündis meie muuseumides nii palju uut ja põnevat,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Sügav kummardus võitjate ees ja aitäh teile kõigile, kes te igapäevaselt hoiate meie kultuuripärandit ning pakute võimalust tulla näitusele või muuseumitundi, kuraatorituurile või kogudega tutvuma.“

Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid on:

Parim püsinäitus ja Suure Muuseumiroti võitja on Eesti Meremuuseumi näitus „Meri Tornis.

Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Eesti Loodusmuuseumi näitus „Hirmus armas nahkhiir“.

Aasta muuseumikogu arendaja on Eesti Rahva Muuseum projektiga „Eesti pärand välismaal: kogumine ja kättesaadavaks tegemine ERMis“.

Kõige kaalukamaks konserveerimistööks 2020 valis komisjon SA Eesti Vabaõhumuuseum projekti „Hiiumaa Kuriste kiriku „Peaingel Gabriel“ kujutisega ikonostaasi ukse konserveerimine ja eksponeeritavuse taastamine“.

Aasta kogukonna sõbra tiitel läks Eesti Maanteemuuseumile projekti „Lada 50 – rännak nõukaaja autokultuuri radadel“, eest.

Muuseumihariduse edendaja 2020 on Eesti Rahva Muuseum, kes viis ellu Eesti kultuuri kursuse „Ela eestlaste elusid“.

Aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi  „Eesti Vabadussõja ajalugu“ I ja II köite väljaandmise eest.

Parima teadusürituse, „Fotograafia retušeerimata ajalaugu” korraldas Tartu Kunstimuuseum.

Aasta eriauhinna pälvisid muuseumihariduse eestvedajad paljudest Eesti muuseumidest sotsiaalse närviga algatuse „Eesti muuseumipedagoogide koostöövõrgustiku aktiveerimine eriolukorra ajal ja koroonakriisis. Veebikohtumised ja e-õppematerjalide kogumisaktsioon“ eest.

Kõige kõvema muuseumiarendusega sai eelmisel aastal hakkama Eesti Meremuuseum, renoveerides Paksu Margareeta kaasaegseks muuseum-külastuskeskuseks.

Esmakordselt andis Eesti Muuseumiühing üle Aasta Turundaja tiitli ja selle pälvis Eesti Loodusmuuseum näituse „Hirmus armas nahkhiir“ ja 2020. aasta looma turundus eest.

EASi turismiarenduskeskus valis selle aasta Rotilõksu auhinna laureaadiks Tallinna Linnamuuseumi, mis on viimasel ajal inimestele pealinna järjest enam avanud. Näiteks on mitu eri objekti on ühendatud kindlustusmuuseumiks, et anda külastajale terviklikum pilt Tallinna ajaloost, ning kuulsatesse bastionikäikudesse, mis alustasid korraldatud ekskursioonidega, pääsevad nüüd ka üksikkülastajad. „Eriti väärivad aga tunnustust algatused, millega muuseum on tulnud kiviseinte vahelt oma publiku sekka. Ajalugu ootamatute nurkade alt valgustades on korraldatud välinäitusi ja põnevaid tuure: Kalamaja ajalugu räägivad linnaruumis pildid perealbumitest, tuurid kutsuvad avastama ka pealinna kriminaalset ja kõlvatut poolt. Mida loomingulisem lähenemine, seda suurem panus ka külastajanumbrite taastumisse, mis on Tallinnas kõige enam kannatada saanud,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 96 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid. Traditsiooniliselt toimub Eesti muuseumide aastaauhindade üleandmine aasta alguses, COVID-19 olukorrast tingituna lükkus tänavune auhinnatseremoonia suvesse.

Iga Muuseumiroti 2020 kategooria võitjale on välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mida saab kasutada erialase täiendamise eesmärgil

Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.

Vaata ka fotogaleriid. Fotod Valmar Voolaid.

Lisainfo:
 
Eve Rand
kommunikatsiooninõunik
Eve.Rand@muinsuskaitseamet.ee
56494632

 

 

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Hästi restaureeritud kunstimälestise kategooria laureaadiks valiti eelmisel aastal Nõva kiriku pabervitraažide restaureerimine
21.10.2021

Selgunud on Muinsuskaitseameti aastapreemiate nominendid

Muinsuskaitseamet annab igal aastal välja aastapreemiaid, et tänada ja tunnustada möödunud aasta parimaid kultuuripärandi säilitajaid ja arendajaid. Tänavustele preemiatele esitati kokku 79 kandidaati üle Eesti, laureaadid kuulutatakse välja 11. novembril MOMU Mootorispordi Muuseumis.

Siim Raie
20.10.2021

Kas meie kultuuripärand käib meile üle jõu?

Osaga põhiseaduse preambulis toodud riigi ülesannetest, sisemise ja välimise rahu tagamisega, oleme kenasti toime tulnud. Kokkulepped, liitlassuhted ning oma võimete arendamine on olnud selged prioriteedid. Teise põhiseadusliku ülesandega ja just nimelt imperatiivse ülesande, mitte soovunelma­ga – „riik peab tagama eesti ­rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ –, pole aga nii hästi läinud. Eriti kui vaadata eraldi ainelise pärandi säilitamist. Selles omakorda on eriti kehvasti lood ehitatud pärandiga.